Märts kulges hinnatõusu tähe all

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 5,9% ja mittereguleeritavad hinnad 2%.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 19% ja bensiin 18,5% kallim. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli ka toidu ja mittealkohoolsete jookide 4% kallinemisel, millest piim, piimatooted ja munad andsid kaks seitsmendikku ning suhkur ja kondiitritooted ning kala ja kalatooted veel kumbki ühe seitsmendiku. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud kartul (25%), värske kala (24%) ja suhkur (20%).

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% kallinemine, millest üle poole andsid köögivilja 3,4% ja puuvilja 3,3% hinnatõus. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel rõivaste ja jalatsite talviste soodusmüükide lõppemine ning kodudesse jõudnud elektri 3,8% odavnemine.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles kommentaariks, et hindade kasv oli märtsis ootuspärane. „Inflatsioon oli märtsis veidi tagasihoidlikum kui veebruaris. Selle põhjuseks on nafta hinna kõrgem võrdlusbaas aasta varem,“ selgitas ta. Mootorikütuste hinnad tõusid märtsis aastatagusega võrreldes viiendiku võrra (veebruaris ligi veerandi). Nafta hind eurodes oli märtsis ligi poole ja aktsiisimäärad 10% suuremad kui aasta tagasi. Swedbanki prognoosi järgi jõuab naftabarreli hind selle aasta lõpuks 58 USA dollarini ja püsib 60 dollari juures terve järgmise aasta.  

Keskmine tarbijakorv oli märtsis 2,8% kallim kui aasta tagasi. Administratiivselt reguleeritavad hinnad tõusid 5,9% ja mittereguleeritavad hinnad 2,0%. Hindade kasvu andsid suurima panuse transport ja toit. Toiduainete hindu tõstis piimatoodete, kala ja suhkru kallinemine. Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi ja tubaka hindu.

„Hinnatõus ulatub meie prognoosi järgi Eestis sel aastal üle 3%, seda tänu toorainete kallinemisele ja aktsiisimaksude tõusule,“ ütles Elmik. „Keskmise netopalga kasv peaks samas ulatuma üle 6% ehk hoolimata hindade tõusust jätkub palgasaajate ostujõu kasv.“