„Töötuskindlustuse eesmärki on räigelt rikutud“

„Selle kohtulahendi pinnalt on riigikogul surve midagi teha, et see õiguslik olukord ära lahendada,“ ütles kaubandus- ja tööstuskoja president Mait Palts. Tema sõnul on nii sotsiaalministeeriumil kui ka töötukassal vaja kiiresti otsustada, kuidas käituda, kui töötuks jääb isik, kes on juhatuse liige mõnes äriühingus, aga sealt tasu ei saa, ja ta tuleb töötukassasse kindlustushüvitist nõudma.

Paltsi hinnangul oleks võinud ettevõtlusorganisatsioonide arvamust kuulda võtta juba 2013. aastal, kui senised muudatused sisse viidi. „Tegelikult vana õppetund, et teinekord on siiski mõistlik ühiskonnagruppidega arvestada ja neid kuulata, et tulevikus selliseid vigu vältida.“

Paltsi sõnul on olukorra lahendamine väga oluline küsimus, sest töötuskindlustuse tegelik eesmärk on kindlustada töötajat, kes tasub töötuskindlustusmakseid, sissetuleku kaotamise vastu. „Nende muudatustega, mis 2013. aastal tehti, tegelikult seda põhimõtet ju väga räigelt rikuti. Inimestelt, kes on teinud aastaid sundkindlustusmakseid, võeti sisuliselt ära kindlustuskate ja pandi see sõltuma mingisugustest tehnilistest aspektidest, mis ei olnud seotud kuidagi isiku sissetulekuga.“

„Teine põhimõtteline küsimus on ka ju see, et kui me kogu aeg räägime, et on vaja soodustada inimeste ettevõtlusaktiivsust, siis need muudatused olid sellele risti vastupidised,“ kritiseeris Palts ja lisas, et seetõttu olid nad juba 2013. aastal selgelt nende muudatuste vastu.

Palts lisas, et see probleem on märkimisväärne, kui vaadata, et Eestis on registreeritud 150 000 ringis äriühinguid, kellel peab kõigil olema vähemalt üks juhatuse liige. „Kindlasti ei ole see tühine või tähtsusetu, nagu siin mõni poliitik on üritanud seda aeg-ajalt näidata. See on oluline küsimus kindlasti.“

Õiguskantsler Ülle Madise nõunik Angelika Sarapuu selgitas, et riigikohtu otsus jõustus kuulutamise hetkest ning seega on vaidlustatud seadusesätted põhiseadusvastased ja kehtetud osas, milles nad jätavad töötuskindlustushüvitisest ilma end töötuse vastu kindlustanud inimesed ainuüksi põhjusel, et tegemist on äriühingu juhatuse liikmega.

„Et riigikohtu otsus ei tooks kaasa õigusselgusetut olukorda – näiteks millistel juhtudel täpselt on töise sissetuleku kaotuse risk realiseerunud, kui tegemist on äriühingu juhatuse liikmega – võib olla vajalik riigikogu kiire tegutsemine,“ ütles Sarapuu.

Sarapuu lisas, et riigikohus jagas õiguskantsleri seisukohta, et töötuskindlustusega kindlustatakse töise sissetuleku kaotust. See tähendab, et põhiseadusvastane on juhatuse liikmete ja teiste töötuskindlustushüvitisest ilma jätmine sõltumata sellest, kas neil on olemas töine sissetulek või mitte.

Töötuskindlustushüvitise saamiseks on vaja täita ka muid tingimusi: tegemist peab olema kindlustatud inimesega, kel on kogutud piisav töötuskindlustusstaaž ja kelle viimase töösuhte lõppemise viis ei välista töötuskindlustushüvitise saamist.