Kes on see naine, kes leiutas näpuvurri?

Catherine Hettinger on naine, kes paneb end ümbritsevat tähele. Ta vaatab inimesi, nende käitumist ning püüab mõelda, kuidas võiks nende probleeme leevendada.

Hettinger tõdes intervjuus väljaandele Time, et kui ta külastas Iisraelis oma õde ning kuulis, kuidas seal väiksed poisid loobivad kive politseiautode pihta ning teevad muidu palju pahandust, hakkas ta nuputama, kuidas laste tähelepanu koerustükkidelt eemale juhtida.

Esiti mõtles ta välja mänguasja, mis näeb välja nagu kivi, ent on lihtsalt pehmest materjalist. Siiski ei tundunud see Hettingerile eriti hea idee. Ta jätkas nuputamist ning mõtles välja vidina, mida teatakse nüüd fidget spinner'i ehk eesti keeles näpuvurri nime all. Olgu öeldud, et näpuvurri idee tekkis Hettingeril juba 1980ndatel, asi ise sai populaarseks aga sel aastal.  

Need, kes arvavad, et Hettinger tänu näpuvurrile rikkaks sai, eksivad. Kuigi naine patenteeris oma idee, aegus patent 2005. aastal ning pärast seda on ettevõtted vabad näpuvurridega turule tulema ehk Hettinger ei teeni nende pealt midagi.

Siiski pole naine pettunud. Vastupidi, ta on väga põnevil sellest, et tema leiutisest seesugune fenomen on saanud. “Kui mu eesmärk oleks olnud raha teenimine, siis ehk tõesti oleks mul praegu teistsugune suhtumine,” lisas ta.

Näpuvurrid on praegu kõikjal. Need on populaarsed nii USAs kui Euroopas. Näpuvurre on igasuguseid, mistõttu saab igaüks leida endale sobiva. Lähtuvalt sellest varieerub ka hind – vidina võib endale saada mõne euroga, need, kes otsivad edevamat kaaslast, peavad välja käima mitukümmend või isegi mitusada eurot.

Kui praegu kaovad vurrid lettidelt imekiiresti, ei olnud aastaid tagasi Hettingeril sugugi niisugust edu.

Ta tuli oma esimese näpuvurriga välja 1993. aastal ning tema patendiavaldus rahuldati neli aastat hiljem. Paraku polnud see õige aeg ega ka ilmselt koht näpuvurride populaarsuseks – ta käis laatadel oma vidinaid müümas ning naise sõnul osteti umbes paar tuhat vurri. Seejärel proovis ta neid müüa mänguasjatootjatele, kes ka eriti vedu ei võtnud.

Kui Hettingeri patendiavaldus rahuldatud, proovis ta müüa näpuvurri ideed Hasbrole, mis on maailma suuruselt kolmas mänguasjatootja. Naine meenutas, et oodates ettevõtte asepresidendi ukse taga oma järjekorda, et ideed tutvustada, kasutas ta ka ise näpuvurri, et end rahustada. “Enamiku inimeste jaoks pole just lihtne astuda sisse ettevõtte peakontorisse ning lepinguid sõlmida,” ütles ta.

Toona Hasbro asjast eriti ei huvitunud. Toodet küll prooviti müüa, ent suhteliselt tulutult. Nüüd, palju aastaid hiljem, on olukord muidugi muutunud – näpuvurr on Hasbro tootmisarsenalis olulisel kohal.

Kui aastaid tagasi inimesed näpuvurri omaks ei võtnud, siis on põhjust küsida, mis on nüüd teisiti? Hettinger tõdes, et sellele on raske vastata, ent ta usub, et pärast majanduskrahhi on inimesed otsimas viise, kuidas oma närve rahustada. Nagu ta omast kogemusest ütleb, näpuvurr aitab maha rahuneda küll.

Samuti tunnistab naine, et ta proovib siiski ka ise näpuvurride äri käima saada. Nii on ta taas välja tulnud vidina originaalkontseptsiooniga, mis veidi erineb sellest näpuvurrist, mida me poodides kohata võime. Hettingeri näpuvurr näeb välja justkui väike plastikust kübar, mida ümber sõrme keerutada võib.