Pööre kinnisvaraarendusel: spordihotellist sai "kodu Nõmmel"

Trummi tänaval ligi 20 aastat elanud Maria Paalma arupärimised vastaskinnistul toimuva ehituse kohta jäid linnaosa valitsuses vastuseta.  Foto: Andras Kralla
Mari Mets • 21 juuni 2017

Nõmmel asuva Trummi tänava elanikud lubasid ootamatult Merkolt kinnisvaraärimeeste Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärteli kätesse jõudnud arenduse tarvis tasuta oma maale elektrikaabli vedada, teades, et üle tee kerkib spordiasutus koos väikse spaaga.

2008.aastal on välja antud Trummi 25 ehitusluba, mille kehtivust hakkab linn kontrollima.

Suur oli elanike imestus, kui nende kodutänaval aadressil Trummi 25 läks kevadel ehitus käima ja kerkiva arenduse juurde tekkisid plakatid, mis reklaamivad kodu Nõmme mändide all.

Selle peale tegi ligi 20 aastat vastasmajas elanud Maria Paalma Nõmme linnaosavalitsusse arupärimise, mis hoone küll tema vastu kerkib ja kaua ehitus kestab. Küsimused lubati saata kinnistu omanikule ehk Vähile ja Pärtelile, kuid vastust pole ta siiani saanud ja tema järgmine kiri jäi juba sootuks vastuseta.

Nüüd aga on otsustanud Nõmme linnaosa valitsus ja Tallinna linnaplaneerimisamet, et Trummi 25 krundil toimuv võetakse luubi alla. Tõenäoliselt otsustatakse juba järgmisel nädalal, et kinnistule tehakse järelevalvemenetlus, mis peaks välja selgitama, millise eesmärgiga hoonet ehitatakse ja kas kehtiv ehitusluba ka päriselt kehtib, rääkis Nõmme linnaosa vanem Tiia-Liis Jürgenson (Keskerakond).

Trummi 25 arenduse kodulehe järgi valmib järgmiseks suveks majas 9 äripinda ja 20 korterit. Korterid on muide nimetatud külaliskorteriteks, sest need asuvad ärimaal, mitte elamumaal.

Servituudi elektrikaabli jaoks andsid vastas asuvate ridaelamute ühistu elanikud aasta tagasi küll ehitusgigandile Merkole, kuid alates detsembrist kuulub kinnistu juba Vähi-Pärtel tandemile, kes ei tea servituudist, hotellist ega spaast midagi.

Tegemist on sama kinnistuga, mis sattus 2008. aastal toona veel Merko omanduses pistiseskandaali: Merko juhatuse liige Tõnu Korts andis abilinnapea Taavi Aasa nõunikule Ivo Parbusele pistist, et see võimaldaks Merkol ärimaale kortereid ehitada. Ivo Parbus viidi korduvas pistisevõtmises süüdi mõistetuna otse kohtusaalist vanglasse.

Monika Lepik,, ridaelamuühistu Laukaaugu juhatuse liige

Oleks me teadnud, et tegelikult see nii ei ole, siis poleks me seda kindlasti andnud.

Kuhu jäid hotell ja kust tulevad korterid?

„Kirjas oli sporditeeninduskeskus ja ühtlasi pidi tulema sinna ka väike spaa. Nad tahtsid meie ühistult servituuti elektrijuhtme vedamiseks. Andsime selle tasuta, kuna mõtlesime, et kui tore, et siia spordiasutus tuleb –  mis meil küll selle vastu olla võiks,“ rääkis Monika Lepik, kerkiva arenduse vastas asuva ridaelamuühistu Laukaaugu juhatuse liige.

„Oleks me teadnud, et tegelikult see nii ei ole, siis poleks me seda kindlasti andnud,“ lisas ta.

Elanikes tekitab Glehni pargis valmivate kodude reklaam seda enam hämmingut, et kõik ümbruskonna inimesed teavad, et kunagise hulgilao mahapõlemisest jäänud tühi plats Trummi tänaval on 100% ärimaa.

Ka ehitisregistri järgi peaks kerkima sellele kinnistule hoone, mis on nimetatud kui sporditeeninduskeskus-apartmenthotell. Lume sulades alanud ehitus on aga praeguseks raugenud ja Trummi tänava elanike kinnitusel pole juba tükk aega aiatagusel ehitusplatsil keegi liikunud. Reklaami järgi valib maja järgmiseks suveks.

Kevadel algas Trummi 25 kinnistul ehitus pihta, kuid nüüd pole Maria Paalma ega teised ümbruskonna elanikud juba tükk aega ehitajaid näinud.  Foto: Andras Kralla

Jürgenson selgitas, et ehitusluba on väljastatud 2008. aasta juunis, sporditeeninduskeskusele, apartmenthotellile, kuid 2008. aasta oktoobris on kinnitatud muudatusprojekt, mille sisu ei vasta enam projekti nimetusele. „Hetkel kerkib ärifunktsiooniga hoone, sellele vastab ka majutusettevõte, sh ka hotell ja külaliskorterid. Tegelikkuses on see korterelamu, küll üüritavate külaliskorteritega ja nn äripindadega, kus saab elada,“ lisas ta.

Kui Lepik veel kevadel ehitusplatsil toimetanud inimestelt uuris, mis sinna täpselt tuleb, siis kinnitati talle, et väikse spaa ideest on nüüdseks loobutud, kuna lähikonda Mustamäele hakati juba ehitama suurt spaaga spordikeskust.

Tarbijakaitseameti hinnangul ei ole Trummi tänava arenduse reklaam tarbijaid eksitav, sest müügikuulutuses on toodud välja, et tegemist on külaliskorteritega, mis asuvad ärimaal.

 Novembrini linnaosavanema ametis olnud Tiit Terik (Keskerakond) märgib, et kõik oleneb detailidest, millele ja kuidas naabrid täpselt oma kooskõlastuse andsid. „Lõppkokkuvõttes maksab paber. Paraku on meil igas linna otsas selliseid juhtumeid, kus paberil näidatakse üht, aga pärast üritatakse müüa midagi muud. Reaalsuses valmiv objekt peab olema kindlasti see, millele on luba taotletud,“ sõnas ta.

„Kui poole tee pealt vahetada pealkirja, siis see kindlasti päris korrektne pole. Arendajad on trikitanud ja lollitanud ka varem, üks selline näide on Hiiu pansionaat siinsamas Nõmmel Sanatooriumi tänaval. Loodame, et selle kinnistu puhul pole asi nii ja kui on, siis peavad linnaosa ja linnaplaneerimisamet sekkuma,“ lausus Terik.

Kristjan-Thror Vähi ütleb, et pole kunagi plaaninud ehitada Trummi tänavale spordikompleksi.  Foto: Raul Mee

Uuel omanikul uued ideed

 Alates 6. detsembrist kuulub kinnistu OÜ-le Mandri Vara, mille ühe omaniku Kristjan-Thor Vähi kinnitusel arendab tema Pärteliga seal esimesele korrusele äripindu ning teisele ja kolmandale külaliskortereid. Seda kõike loomulikult kooskõlas detailplaneeringuga. Ta peseb oma käed puhtaks naabritelt saadud tasuta servituudist ja neile antud lubadustest.

 „Me ei ole kunagi sellele kinnistule plaaninud rajada spaad ega spordikeskust, ei ole seda kellelegi lubanud ja ükski dokument meid selleks ka ei kohusta. Ma ei saa rääkida eelmise omaniku eest, kes omal ajal ka ehitusega algust tegi – mida nad plaanisid ja miks otsustasid plaanist loobuda ning kinnistu hoopis maha müüa,“ ütles Vähi.

 Merko kinnisvaraarenduse divisjoni direktori Tiit Kuusiku sõnul  müüs Merko Trummi 25 krundi maha, kuna projekt oli väike ja äriline perspektiiv ei olnud piisavalt atraktiivne. „Suurarendajana oleme huvitatud suuremate alade ja elukeskkondade arendamisest, kujundamisest ja hoonestamisest,“ ütles Kuusik. Kuna Merko soovis liituda elektrivõrguga, tegeles servituudiga tema sõnul Elektrilevi.

 Vähi lisas, et algselt loodud kontseptsioon ei vasta nende hinnangul enam tänapäevasele olukorrale ja piirkonna vajadustele. „Seetõttu  on neil plaanis ka hoonet osaliselt ümber projekteerida.

 „Spordifunktsiooniga oleme ka arvestanud, aga selle täpne ulatus ja sisu sõltub lõppastmes rentnikest. Arvestada tuleb, et antud juhul ei ole tegemist sotsiaalmaa ega -objektiga, mida ehitataks avalikust rahast ja riigihangetega. Ei linn ega riik pole kinnistu või sellele sotsiaalotstarbega objekti rajamise vastu huvi tundnud,“ lausus Vähi.

 Vana luba

 Ehitusluba Trummi kinnistul toimetamiseks pärineb 2008. aastast – mil Merko üritas esimest korda kinnistul ehitama hakata, kuid masu tuli peale – ja kehtib ainult siis, kui on täidetud nõuet alustada ehitustegevust vähemalt kahe aasta jooksul. Kuigi ametlik teade ehitamise alustamisest pärinebki 2010. aastast, siis Trummi tänava inimeste sõnul seal enne tänavu kevadet küll varem midagi tehtud pole.

 Vähi kinnitab siiski, et varem on tehtud kinnistul lammutus- ja pinnasetöid, mida nad Merkolt maatükki ostes ka spetsiaalselt kontrollisid, sest muidu nad seal selle vana loa alusel enam tegelikult ehitada ei tohiks. Ka praegu on ehitustööd tema kinnitusel igati graafikus.

 Kuigi Trummi tänava elanikud tõdevad, et käima lükatud ehitust nemad enam ilmselt peatada ei saa, on nad solvunud, et ostsid sisuliselt põrsa kotis – õigemini andsid selle ise tasuta ära, oskamata aimata, et ärimaale kerkivad tegelikult korterid.

„Nõme on see, et midagi tehakse ära järjekordse JOKK-skeemiga, mida ülejäänud inimesed võivad kõik lihtsalt pealt vaadata,“ ütles samal tänaval elav Tõnis Valing.

„Ega meid ju ei informeerita. Meiega ei pea nad ju tegelikult midagi kooskõlastama. Meile tehti kohe selgeks, et meil pole õigust midagi vaidlustada, sest tee on vahel ja see on linna maa. Aga me andsime neile tasuta servituudi. Oleme sellepärast pettunud. Me teadsime, et tuleb avalik asutus,“ lausus Lepik.

Leon Glikman,, vandeadvokaat

 Korter ei pruugi olla alati eluruum

Omaniku põhiseadusest tulenevat õigust ise otsustada, mida ta oma maaga teeb, saab piirata, kui on ülekaalukas avalik huvi või riivatakse naabrite õigusi.

 Seadus annab omanikule õiguse kasutada maad äritegevuseks oma parima äranägemise järgi. Konfliktseid õigusi tasakaalustatakse eelkõige planeeringumenetluses, kus igaühel on õigus esitada  vastuväiteid ja planeeringut vaidlustada.  

 Ma ei näe erilist vahet naabruses asuval kodul ja külaliskorteril. Mõlemat kasutavad  inimesed. Igaüks võib oma kodu vabalt teiste kasutusse anda ja sama käib külaliskorterite kohta.   Kui tegemist oleks näiteks tehasega, oleks iseasi.

 Arendaja ehitab, et ruume hiljem müüa ning üürile anda. Tegemist on tavapärase äritegevusega ja praktikas on ohtralt näiteid, kus samas majas asuvad nii eluruumid kui äripinnad. Eluruum võib olla korteriomand, kuid korteriomand ei pruugi  alati olla eluruum. Ühestki seadusest ei tulene, et ärimaal ei tohi olla korteriomandit. Iseenesest on maa sihtotstarve ka hiljem muudetav.

Erinevalt kinnistusraamatust on ehitusregister pelgalt informatiivne ja keegi ei saa sealt omale õigusi ega kohustusi ammutada. Vastuolulisus ehitusregistriga võib tähendada seda, et arendaja huvid on ajas muutunud ning ehitusregister on jäänud uuendamata.

Vakra: see ala tuleks liita Nõmme spordikeskusega

Rainer Vakra (SDE) on seisukohal, et Trummi 25 kinnistu tuleks liita Nõmme spordikeskusega, et lahendada selle parkimisprobleem ja keskus saaks ka laieneda.

„Toona, kui ma olin Nõmme linnaosa vanem (2005-2011), rääkisin juba, et selle krundi pidanuks linn Merkolt ära ostma ja liitma spordikeskusega. Toonaste linnajuhtide seas ei leidnud see toetust ning selleks ei leitud eelarvelist katet,“ ütles praegune Nõmme halduskogu liige Rainer Vakra.

Ta ütles, et tema poole pole kohalikud segadusttekitava ehituse tõttu pöördunud, kuid Äripäeva käsutuses on siiski üks pöördumine, millele Vakra vastab, et on lollus sinna maja ehitada.

„Ka minu jaoks on see üllatus, et pragune ehitaja on kõik vajalikud load saanud, peaaegu kümne aasta jooksul polnud selles projektis midagi muutunud. Mul on hea meel, et vähemalt esimesel korrusel on võimalik nõmmekatel seal äripindu rentida,“ märkis ta. Kunagine Merko projekt isegi nägi Vakra sõnul ette, et seal oleks hosteli  moodi sportlasi teenindav ööbimisasutus. „Eks näis nüüd, kas keegi tahab seda ära rikkuda või edasi arendada,“ lausus Vakra.

Hetkel kuum