Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikelinnad tõmbavad kinnisvara arendama
Ehitusega kaasnevad heakorrast tulenevad kahjud, nagu praht ja müra, aga ka tõsisemad ohud, näiteks parod vundamendis.Foto: Andras Kralla
Erinevalt mitmetest teistest Eestis tegutsevatest kinnisvarabüroodest näeb Arco Vara lähitulevikus arendustegevuseks potentsiaali ka Tallinnast ja Tartust väljaspool, leidis Arco Vara kutseline maakler Mihkel Eliste.
Nii Viljandis kui Rakveres on kohalike juurtega arendajate poolt lõpetamisel kunagised lõpule viimata arendusprojektid, mille järgselt on tõenäoliselt oodata täiesti uute projektide algatamist, tõi ta näiteid.
Pealinnast väljaspool aga napib kvaliteetse siseviimistlusega ning heas seisukorras korterelamutes paiknevaid elamispindu napib, mistõttu ostjaskonna poolt enimeelistatud paneelelamupiirkondade korterite osas jätkub nii Pärnus, Viljandis kui Rakveres vähemalt mõõdukas hinnakasv, ennustas ta. Tehinguaktiivsuse kasvu tagasihoidev pakkumiste vähene maht on väikelinnades soodustamas üürituru laiapõhjalisemat kasvu ning on ühtlasi hoidmas omanditurul nõudlust stabiilsel tasemel pikemaks ajaks.
Juunis tehti Eestis 1 776 eluruumidega seotud korteritehingut ehk maiga võrreldes 9,3% võrra vähem. Samas möödunud aasta juuniga kasvas tehingute arv 5,8% võrra. Kui mais kasvas absoluutnumbrites nii Harjumaal kui mujal Eestis Harjumaata tehinguaktiivsus juba sarnases tempos, siis juunis oli korteriturg mujal Eestis mõnevõrra aktiivsem. Jätkunud on sarnaselt möödunud kuudele Eesti korterituru aktiveerumine väljaspool Tallinnat ja Tartut ning nende linnade lähipiirkondi, tõi ta välja.
Juunis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 772 €/m2. Võrreldes maiga kasvas ruutmeetrihind 0,8 ja võrreldes eelmise aasta juuniga 1% võrra. Tulenevalt olukorrast, kus mujal Eestis aktiivsus kasvab ning Tallinnas ja Tartus pidurdub, ei ole Eesti terviklik keskmine hinnatase tehinguaktiivsuse kasvuga samas tempos kasvanud, selgitas Eliste.
Eestis ilma Tallinnata kujunes juunis mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks 516 € (7,5% vähem 2016. juuniga võrreldes). Aeglasem hinnakasv tuleneb tema sõnul olukorrast, kus korterituru aktiivsus on kasvanud ka Eesti mõistes mahajäänumates piirkondades, kus hinnatase on madalam - nagu näiteks Ida-Virumaal.
Lähikuudel jätkub tema ennustusel statistiliselt aeglase hinnakasvu esinemine, sest nii suuremate kui väiksemate keskuste turuaktiivsus püsib sarnasel tasemel. Väljaspool Tallinnat ja Tartut jääb hinnakasvu soodustama ennekõike vähene pakkumiste arv ja kehv pakkumise struktuur.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.