Saksamaa president: ajalugu ei peaks meid kammitsema

Saksamaa president pidas oma kõne 23. augustil, päeval, mil Natsi-Saksamaa ja Stalini Venemaa sõlmisid sobingu Kesk- ja Ida-Euroopa jagamiseks, lükates käima veriste sündmuste jada. Steinmeieri sõnul on see suur asi, et tänasel päeval on sakslased Eestis oodatud ja vastu võetud kui sõbrad.

„Näitate sellega, et muutlik ajalugu ei pea meid kammitsema,“ ütles Steinmeier.

Selle 23. augusti üks õppetunde on, et rahu riikide ja rahvaste vahel ei ole iseenesest mõistetav. Tavaliselt jõutakse selleni läbi suurte kannatuste. Samas toimus just sellel samal 23. augustil ka Balti kett, mis oli esimesi samme Balti riikide iseseisvuse taastamiseks. See annab lootust, et ka viha riikide vahel ei pea igavesti kestma, rääkis Steinmeier.

Vastukaaluks Hitleri ja Stalini sobingust vallandunud tsivilisatsioonilisele katastroofile, sõjale ja natsionalismipuhangule sündis Euroopa Liit. Selline rahumeelne koostöö sai võimalikuks tänu sellele, et ränkadest ajalookogemustest hoolimata olid riigid valmis ühiselt edasi minema, et koos paremat ja rahumeelset tulevikku luua. Ja seda sõprust ja koostööd tuleb hoida, rõhutas president.

Rahus elavas Euroopas valitseb õiguse jõud ja mitte tugevama õigus, toonitas ta. Presidendi sõnul on liidus 23. augusti verisest loogikast üle saadud, kus osad riigis olid otsekui malenupud, mida teised oma suva järgi liigutasid. „Jah Euroopas on jätkuvalt väikesed riigid ja suured riigid, kuid Euroopa Liidus on meil kõik riigid ühesuguste õiguste ja volitustega,“ ütles Steinmeier.

Õigustest rääkides rõhutas Steinmeier, et neid õigusi peab tunnetama iga Euroopa kodanik, need õigused ei kehti vaid riikide tasandil. Õigemini iga mitmerahvuselise Euroopa kodanik, et rahvusgruppide emamaad ei tikuks oma kodanike kaitse sildi all Euroopa asjadesse sekkuma. „See oleks Pandora laeka avamine ja parem on seda kaant mitte kergitada,“ ütles Steinmeier.

Samas tuli presidendil tunnistada, et head integratsiooni valemit ei ole ühelgi Euroopa Liidu riigil. Ei Eestil venekeelse kogukonna ega Saksamaal oma erinevate rahvusgruppide lõimimisel.

Saksamaa presidendi sõnul on Euroopa Liidu riigid ühiselt vastu sellele, kui mõni riik rahu ohustab või jõuga riigipiire muutes rahvusvahelist õigust rikub. „Me ei tunnista Krimmi annekteerimist,“ ütles Steinmeier. Ta rõhutas korduvalt, et Euroopa ei või tagasi langeda vanasse vastasseisude ja pingete eskaleerumise spiraali.

Ise ajaloolasena ütles Steinmeier, et tal ei ole tänase päeva suhtes mingeid illusioone. Ilmselgelt pinged kasvavad ja Eesti asetseb nende pingete murdejoonel. Venemaa on ennast isoleerimas, tuginedes just nimelt vastandumisele. Ka Euroopas eneses on näha, kuidas poliitikud ajalugu relvana kasutavad.

Oluline on aga ajaloolistele mälestustele ilustamata ühiselt osta vaadata ja ajaloost rääkida – see aitab üksteist paremini mõista. Kuid ajalugu ei pea olema suunatud kellegi vastu, seda ei või kasutada relvana. Nii saab vabaneda mineviku kammitsaist ja kirjutada uut rahumeelset ajalugu, rõhutas Saksamaa president.