Helsingi ja Tallinna tunnel kui Venemaa peavalu

Artikkel

- Uudised
- Ave Lepik
- 10. oktoober 2017 kell 10:20
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helsingi ja Tallinna tunnel kui Venemaa peavalu
Paul Goble.Foto: Lauri Kulpsoo, Postimees/Scanpix
Venemaa on Norrast läbi Soome Tallinnasse viiva raudtee rajamise vastu, rääkis ameerika analüütik ja poliitikavaatleja Paul Goble Soome rahvusringhäälingule Yle. Tema sõnul mõjutab Läänemere piirkonna olukorda ka gaasitrass NordStream2.
Soome, Eesti ja Euroopa Liit selgitavad, kas kaht pealinna, Tallinna ja Helsingit, tasub tunneliga ühendada. Venemaa on seni selle projekti kommenteerimisest hoidunud, kirjutab Yle.
Yle märgib Goble’i tutvustuseks, et ta on töötanud USA riigisekretäri nõunikuna ning õppejõuna Tartu Ülikoolis ning olnud raadiojaama Voice of America nõunik. Praegu on Goble pensionil, kuid kommenteerib aktiivselt sündmusi ja elu oma blogis.
Soome lahte kavandatavad rajatised.Foto: Yle graafik
Goble’i sõnul muutub geopoliitiline olukord Soome lahe ja Läänemere piirkonnas täielikult, kui viiakse ellu kõik planeeritud ehitused. Neist suurim on Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel. Oluline on ka gaasijuhtme NordStream2 ehitus, mis on kavas lõpetada selle aastakümne lõpuks. Lisaks on räägitud veel Helsingi ja Tallinna vahelisest gaasijuhtmest Baltic Connector ning raudteemagistraalist, mis ühendab Norra Põhja-Jäämere äärse kalda Soomega.
Venemaa tahab gaasijuhtme ehitusele toetust, kuid on vastu Soome lähenemisele NATO-le, väidab ameerika vaatleja. Sellele vaatamata üllatab teda, et Soome jaoks on gaasijuhtme küsimus kui puhtmajanduslik ja ökoloogiline. Goble aga näeb, et võimalik tunnel, mis ühendaks Helsingi ja Tallinna, lähendaks Soomet NATO-le.
Soomele toob NordStream2 kasu
Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli uuringud valmivad lähinädalatel. Peatselt kuulutatakse välja Soome lahe aluse raudteetunneli tehnoloogiakonkurss, kirjutas Yle.
Tunnelis hakkavad reisijad liikuma kiirrongiga. Autod, veokid ja bussid liiguvad autorongide ehk nn shuttle-rongidega (sarnased on La Manche’i aluses kanalitunnelis Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). Lisaks liiklevad tunnelis ka tavalised kaubarongid, mis saavad sealt edasi kaugemale Euroopasse.
Läänemere piirkonnas on NordStream2 ehituse vastu Rootsi, Poola ja Balti riigid. Projekti suhtub negatiivselt ka USA.
Ylega vestelnud Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi energiapoliitika professor Veli-Pekka Tynkkynen on nõus sellega, et planeeritavad projektid muudavad Soome geopoliitilist seisundit. Täpsemini, on juba muutnud.
Venemaa on juba suurendanud kaubavedu Läänemerel, sest tahab lõpetada transiidi läbi Ida-Euroopa. „Juba kaks kolmandikku Vene naftaekspordist käib Soome lahel. Sama saab olema gaasiga, kui valmib NordStream2,“ kommenteeris Tynkkynen. Tema sõnul on plaanitud tunnel Tallinna ja Helsingi vahel kahtlemata kogu piirkonna taristule kriitilise tähtsusega, suurendades ka ohutust - eelkõige väheneks merel naftakatastroofide risk.
Tynkkynen peab võimalikuks, et Soome ettevaatlik lähenemine NordStream2 ehituse asjus on seotud sellega, et hiljuti teatas Fortum Saksa firma Uniper aktsiate omandamisest. Kui tehing teoks saab, hakkab Fortum, kelle aktsiate kontrollpakk kuulub Soome riigile, rahastama NordStream2 ehitust Uniperi kaudu. See tähendab Fortumile (ja Soome riigile) Vene energeetikast märkimisväärset tulu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum