Kirikud said vaidlustest loobumise eest miljoneid

Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) oli esitanud riigile taotluse 6,7 miljoni euro ning Eesti apostlik õigeusu kirik 1,5 miljoni euro jaoks. Kirikutel tekkis võimalus toetust küsida detsembri keskpaigas, kui valitsus otsustas laiendada reservfondist raha taotlejate hulka. Esialgselt oli kavas võimaldada reservfondist toetada kirikute taastamist või remonti, kuid viimasel hetkel avati päevakorra punkt ja lisati, et nüüd saab kirikutele reservfondist heastada igasugust "sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohut."

"Mõlemal kirikul on olnud pikaajalised vaidlused riigiga varade üle. EELK puhul on see Niguliste kirik ja EAÕK puhul Petseri kloostri varad, rääkis riigihaldusminister Jaak Aab valitsuse pressikonverentsil. Kirikutega sõlmitavates lepingutes loobuvad kirikud vaidlustest. "Hind leiti ühiste läbirääkimiste käigus, ongi raske hinnata, kui palju maksab Niguliste kirik," lisas Aab, "EAÕK vara kompenseerimise vaidlus on käinud kohtus, praeguse kokkuleppe järgi võtab kirik hagi tagasi."

EELK lubas 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkiriku ning küsis veel 1,2 miljonit eurot, mille eest ehitada või soetada uut kinnisvara. Lisaks sellele taotles kirik 3,6 miljonit eurot "oikumeenia, haridus-, diakoonia-, laste-, noorte- ja misjonitööga ning muu ühiskonda suunatud tegevusega seotud põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ning investeeringuteks."

Apostlik õigeusu kirik taotles raha sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks. Selleks, et kirik oleks rahvusvaheliselt tunnustatud, olevat hädavajalik rajada kloostreid. Nunnakloostri rajamisega Saaremaal on juba alustatud ja järgmisena tuleb rajada mungaklooster, kirjutas kirik riigihaldusministrile saadetud taotluses.