Riigieelarve peaaegu kõik kulud on suurenenud

Riigieelarve kasutamine vastab ministeeriumi teatel prognoositule. Riigi üheteistkümne kuu tulud olid 8,15 miljardit eurot, mis oli 712,7 miljonit eurot ehk 9,6 protsenti suuremad kui aasta varem.

Investeeringuteks suunati 352,7 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 318,2 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 34,5 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 8,7 protsenti võrreldes eelmise aasta novembri lõpu mahuga. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 330,8 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves paiknevad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud. Riigiasutuste investeeringute eelarvest on kasutatud 96,2 protsenti.

Kuludest vähenesid ainsa liigina finantskulud. Seevastu kõik teised kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud ning muud kulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga.

Antud toetused, mis moodustavad riigieelarve kuludest ja investeeringutest poole (50,5 protsenti), kasvasid kokku 9,5 protsenti ehk 327,4 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustustoetustest suurenesid kulud vanaduspensionidele 63,3 miljonit eurot (5 protsenti). Riigieelarvest tasutav töövõimetuspensionide maht kahanes 34,6 miljonit eurot (14,6 protsenti). Samas töötukassa kaudu tasutavad töövõimetoetused suurenesid 56,4 miljoni euro võrra ehk üle neljakümne korra.

Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 49,7 miljoni euro võrra (13,4 protsenti), millest paljulapselise pere toetuse kasv moodustas 27,8 miljonit eurot ning vanemahüvitise kasv 16,5 miljonit eurot. Riik hakkas alates 2017. aasta 1. juulist maksma lasterikastele peredele täiendavat toetust, mis lisandus olemasolevale lapsetoetusele.

Euroopa Liidu ja muudest välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 455,1 miljoni euro eest, mis on ligi 85 miljonit eurot (22,9 protsenti) rohkem kui aasta varem samal ajal. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.-2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi 2 miljardi euro ulatuses vahendeid.