Justiitsminister Urmas Reinsalu  Foto: Scanpix
Jaga lugu:

„Minu vaatenurgast ei tohiks olla nii, et riik topib oma nina sinna, kuhu pole vaja seda toppida,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Just sellega kaasnevat ülereguleerimist peab Reinsalu Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonna suurimaks kitsaskohaks.

IRLi liikmest justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on arusaam, justkui tõmbab riik majandust käima, vildakas. „Riigil on üldiselt võime majanduskasvule pigem takistusi seada,“ ütles ta Äripäeva raadio saates „Minister külas“. Tema sõnul kehtestab tugev riik end seal, kus on turutõrked, ent Eestis ei kipu see töötama. Vastupidi – liiga palju on regulatsioone ja veel rohkem on tema sõnul poliitikutel kiusatust uusi regulatsioone juurde luua.

Järgneb intervjuu Reinsaluga.

Tooge mõni näide – kuhu on riik praegu oma nina toppinud, kuhu ta poleks pidanud?

Noh… ma arvan, et see küsimus on tegelikult üsna keeruline.

Nimelt kui võtta mõni regulatsioon eraldi, siis on kindlasti selle eesmärk olnud põhjendatud. Samuti lisavad regulatsioonid läbipaistvust ja seeläbi suurendavad üldist turvalisust. Kuid kogumina leian, et regulatsioone on liiga palju.

Uute regulatsioonide loomise tempo peaks olema rahulikum. Riigikogu peaks lausa ise võtma poliitilise seisukoha, et meie eesmärk on rahulikus tempos väiksemas mahus õigusloome.

Kas nina toppimine kohta, kuhu pole vaja, tuleb ennekõike sellest, et meil on praegu vasakpoolne valitsus?

Ei, ma ei usu, et meil on praegu vasakpoolne valitsus. Kui võtame näiteks majanduspoliitilised hoiakud, siis maksukoormus on meil samal tasemel mis eelmise valitsuse ajal, kui peaminister oli reformierakondlane Taavi Rõivas. Arvan, et on kaks suunda. Üks on muidugi Euroopa Liidust tuleneva õigusloome oma, mille kohta peaksime ise rohkem küsima, kas nii suur õigusloome maht on põhjendatud. Kas meil on vaja nii palju direktiive ja määruseid vorpida?

Urmas Reinsalu rääkis saates "Minister külas" veel nii kohtusüsteemi reformist, võitlusest tankistide vastu kui ka plaanist luua väikeinvestorite kaitseks ombudsmani koht. Kuula kogu intervjuud siit.

Teine asi on see, et regulatsioonide puhul on kahtlemata kiusatus kirjutada seaduseid terviktekstidena ümber. See ajab õigusloomes tegutsevaid professionaale omajagu närvi.

Te ütlesite, et maksukoormus on jäänud samaks. See ei vasta tõele - äsja vastu võetud eelarvestrateegias seisab, et eelmise aasta maksukoormus oli 33,6%, sel aastal see tõuseb pisut ja järgmisel aastal on juba 34,6% SKPst.

Siin tuleb eristada kahte asja. Mul oli ka sama küsimus, mida ma küsisin rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika juhilt Sven Kirsipuult. Nimelt prognoositakse jätmisel aastal paremat maksude laekumist. Seega ei teki suurenenud maksukoormus sellest, et me kehtestame mõne uue maksu, vaid seepärast, et inimesed saavad rohkem palka ja maksavad selle pealt ka rohkem makse.

Te olete öelnud, et üks suur probleem, mis vajab lahendust, on vastutustundetud ettevõtjad. Ehk siis see, et jäetakse hulganisti võlgu maha ja kasutatakse tankiste. See teema on olnud fookuses juba aastaid, justiitsministeerium hakkas probleemiga tegelema eelmisel aasta. Millised on praeguseks tulemused? Kas seis on natukenegi paremaks muutunud?

Valgekraeline majanduskuritegevus on üks väga selge prokuratuuri prioriteet. Nad on saanud ka lisaressurssi selle jaoks ja on püstitanud endale eraldi ülesande saada tankistide likvideerimisega kätte kriminaaltulu.

Seda tüüpi äritegevus – või õigemini kuritegevus – on tõsine asi. Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks seaduseelnõu, mis minu jaoks on põhimõtteline väärtusotsus. Nimelt oli meil enne majanduskriisi tsiviilnõuete aegumise tähtaeg 30 aastat. Siis tundus, et see on liiga pikk aeg, kuna sisuliselt jääb inimestel terveks eluks koorem kaela, ja aegumistähtaega lühendati kümnele aastale.

Urmas Reinsalu,, justiitsminister

Hoidku jumal seda tüüpi poliitikute kihi väljakujunemise eest, kes kujutavad ette, et lahkuvad poliitikast jalad ees.

See aga tähendas seda, et paljud kurjategijad pääsesid puhtalt, mistõttu otsustati nüüd teatud tüüpi tsiviilkahju puhul tõsta aegumise tähtaega 20 aasta peale.

Lisaks on valitsus kiitnud heaks paketi põhimõttelisi seisukohti, kuidas pahatahtlikku maksejõuetust nii-öelda korrale kutsuda, ja ma loodan, et sügiseks saame parlamendile esitada kindlad ettepanekud, mis võiksid veel selle aasta sees jõustuda.

Kas pooldate endiselt ärikeeldude kergekäelisemat jagamist?

Jaa, muidugi. Ka selle seisukoha kiitis valitsus heaks. Kindlasti peame tõkestama selliseid kurioosumeid, kus ettevõtte juhatuse liikmed istuvad tegelikult näiteks vangis. See on pehmelt öeldes koomiline.

Räägime poliitikast. Jüri Ratase valitsusest on mitu ministrit ära läinud. Ministrivahetuse rekordit pole küll veel purustatud, aga siiski on lahkunud juba kuus ministrit ja õige pea lahkub ka Jevgeni Ossinovski. Ka teid ähvardas veel paar kuud tagasi oht, et võib-olla peate ministriametile head aega ütlema. Mida see meie valitsuse kohta näitab, et ministrid ametis ei püsi?

Põhja-Korea põhiseaduses on kirjas, et selle riigi igavene president on siis praeguse Põhja-Korea diktaatori isa. Et teda ei võta surm ka.

Poliitikud ikka vahetuvad. Igal lahkumistel on olnud ju oma põhjus, ma ei käsitleks seda niisuguse grupiviisilise inimeste suurel kiirusel liikumisena.

Poliitikas ei ole kellegi ministri positsioon igavene ning poliitikud ja erakonnad langetavad oma valikuid.

IRLi justiitsminister Urmas Reinsalu.
IRLi justiitsminister Urmas Reinsalu.  Foto: Andras Kralla

Kas Ossinovski tegid õigesti, kui otsustas ministri kohalt lahkuda?

Ma arvan, et seda ei oska ta veel isegi öelda. Nii-öelda ärimehelikus loogikas selgub selle riski võtmise tulemus alles valimistel. Tema põhjendus tundus natuke otsitud küll. Ossinovski mõte oli selles, et tema lahkumine ministri kohalt võiks anda erakonnale populaarsust juurde. Aga ajakirjandus hakkas selle peale millegipärast riidlema. Eks siis ole näha, kuidas asjad lähevad.

Mis te arvate, kas see, et te paar kuud tagasi oma sõnavaliku eest põhimõtteliselt tervelt Eestilt kolki saite, kajastub ka järgmise aasta riigikogu valimisel?

Ma pole kunagi varem oma poliitikukarjääri ajal saanud nii palju toetusavaldusi, kui ma sain tollal. Loomulikult oli selle juhtumi ümber palju kirge ja sõud. Ameerika elamumajanduse minister Ben Carson on öelnud, et kui me püüame ühiskonnas rakendada formaalset poliitilist korrektsust, siis on sellel ühtlasi ka oht tappa ära ehe debatt.

Kas sellised avalikud peksasaamised ei tapa poliitikas tegutsemise motivatsiooni?

Ei, üldiselt mitte. Eks poliitika ole ikkagi tunnete peal põhinev asi. Sellised asjad käivad poliitika juurde.

Kas teil on olemas mingisugune variant B, et kui te ei tegutse enam poliitikast, siis mida te teeksite? Või on teil kavas olla poliitikas igavesti?

Oi jumal, nagu see Põhja-Korea diktaatori isa? Ei, ma arvan, et pensionile ma poliitikast küll minna ei plaani. Alles oli uudis, et Remo Holsmer läheb Cramo juhatuse liikmeks. Ma arvan, et selline liikumine on täiesti mõistlik. Hoidku jumal seda tüüpi poliitikute kihi väljakujunemise eest, kes kujutavad ette, et lahkuvad poliitikast jalad ees. Mul on õigusalane eriharidus olemas ja kui mingil hetkel tunnen, et selleks korraks on missioon täidetud, liigun selle peale.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt