Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlevkivi maksustamise reform sai avapaugu

    Estonia kaevandusFoto: Veiko Tõkman

    Valitsus esitas parlamendile eelnõu, mis paneks põlevkivi ressursitasu sõltuma lõpptoodangu hinnast turul.

    See tähendab, et ressursi eest makstav tasu sõltuks põhiliste põlevkivist toodetavate kaupade ehk elektri ja põlevkiviõli turuhinnast, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
    Valitsusest riigikokku liikunud plaan on siiski üldine skeem, konkreetsed baasmäärad, mis turuhinna põhisel hinnastamisel aluseks võetakse, tuleb koalitsioonil kokku leppida hiljem.
    Uue süsteemi peamine suund on tähtajatult jätkata põlevkivi jaoks astmelise tasumäärade kehtestamisega, kuid luua eraldi hinnastamismudel elektri ja õli tootmiseks ette nähtud põlevkivi jaoks, mis sõltub vastava lõpptoodangu turuhinnast. Samas saavad kaevandusalade omavalitsused endiselt 0,275 eurot põlevkivi tonni kohta kompensatsiooni.
    Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles pressiteate vahendusel, et ressursitasu eristamisel on  kolm peamist eesmärki. „Esiteks tagab väljapakutud skeem õiglase maksulaekumise riigile. Teiseks annab kaevandusettevõtetele hingamisruumi ja tagab inimestele töökohad, kui teiste kütuste maailmaturuhinnad on madalal. Kolmandaks motiveerib uus skeem kaevandajaid maavarasid rohkem väärindama ning kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat,“ ütles ta.
    Pikalt viibinud otsus
    Tegelikult oleks valitsus pidanud juba eelmisel aastal otsustama, mis ressursitasudest edasi saab, ent kuna valitsuskabinet kokku leppida ei suutnud, pikendati mullu novembris aastaks ajaks väga madalate määradega hädaabiprogrammi.
    See käivitati 2016. aastal, kui energiahinnad olid ülimadalad ning põlevkivitööstuse seis väga kehv – Ida-Virumaal tehti mitmeid suurkoondamisi. Siis ulatati põlevkivitootjatele abikäsi ja põlevkiviga seotud keskkonnatasud viidi sisuliselt 2009. aasta tasemele.
    Riik soovib võimaluste piires anda põlevkivisektorile keerulisteks aegadeks tuge, et inimesed ei kaotaks tööd ja sektor suudaks madalate maailmaturu hindade tõttu tekkinud raske olukorra üle elada, ütles toonane rahandusminister Sven Sester 2016. aasta kevadel väljasõiduistungil Narvas. Valitsust juhtis toona veel Reformierakond ja peaminister oli Taavi Rõivas.
    Suve lõpuks sai selgeks, et kaevandamistasud pannakse sõltuma põlevkivi puhul raske kütteõli hinnast. Süsteem oli küllaltki rohmakas ning pidi kehtima üleminekuna eelmise asta lõpuni, siis pidi valmis saama spetsiaalselt põlevkivisektori jaoks mõeldud ujuvtasude lahendus.
    Riigi arvutus näitab, et põlevkiviõli omahind opereerimiskuludes on umbes 240 eurot tonni kohta. Kütteõli kui maailmaturul kaubeldava võrreldava toote sellise hinna puhul on aga kaetud vaid õlitootmiseks hädavajalikud kulud.
    Seega kehtestati hinna puhul alla 240 eurot põlevkivi kaevandamisõiguse tasu alammäär ehk 0,275 eurot. Muudatus oli toona isegi tagasiulatuv, nii et ressursitasud vähenesid alates 2015. aasta juulist. Vahetult enne otsuse tegemist oli kaevandamistasu aga 1,58 eurot tonnist ehk märksa kõrgem.
    Kuna mullu kokku leppida ei suudetud, pikendati programmi ning otsustati, et hiljemalt tänavu mais tuleb esitada uus maksuplaan – seesama kava, mis täna kinnitatud sai. Lisaks lubas valitsus toona, et ühes põlevkivitööstusega hakatakse analüüsima seda, missugused peaksid tulevikus olema põlevkivi jaotuspõhimõtted. Otsustati  ka, et analüüsitakse ka teiste maavarade tasumäärasid ja jaotussüsteeme, võttes arvesse majanduslikku kasu, varude piisavust ning seost keskkonnakaitse eesmärkidega.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Üha enam inimesi käib tööl autoga, ühistransport ja jalutamine jäävad kaugele maha
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.