Äripäev • 24. mai 2018
Jaga lugu:

Põlevkivi maksustamise reform sai avapaugu

Estonia kaevandus
Estonia kaevandus  Foto: Veiko Tõkman

Valitsus esitas parlamendile eelnõu, mis paneks põlevkivi ressursitasu sõltuma lõpptoodangu hinnast turul.

See tähendab, et ressursi eest makstav tasu sõltuks põhiliste põlevkivist toodetavate kaupade ehk elektri ja põlevkiviõli turuhinnast, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsusest riigikokku liikunud plaan on siiski üldine skeem, konkreetsed baasmäärad, mis turuhinna põhisel hinnastamisel aluseks võetakse, tuleb koalitsioonil kokku leppida hiljem.

Uue süsteemi peamine suund on tähtajatult jätkata põlevkivi jaoks astmelise tasumäärade kehtestamisega, kuid luua eraldi hinnastamismudel elektri ja õli tootmiseks ette nähtud põlevkivi jaoks, mis sõltub vastava lõpptoodangu turuhinnast. Samas saavad kaevandusalade omavalitsused endiselt 0,275 eurot põlevkivi tonni kohta kompensatsiooni.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles pressiteate vahendusel, et ressursitasu eristamisel on  kolm peamist eesmärki. „Esiteks tagab väljapakutud skeem õiglase maksulaekumise riigile. Teiseks annab kaevandusettevõtetele hingamisruumi ja tagab inimestele töökohad, kui teiste kütuste maailmaturuhinnad on madalal. Kolmandaks motiveerib uus skeem kaevandajaid maavarasid rohkem väärindama ning kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat,“ ütles ta.

Pikalt viibinud otsus

Tegelikult oleks valitsus pidanud juba eelmisel aastal otsustama, mis ressursitasudest edasi saab, ent kuna valitsuskabinet kokku leppida ei suutnud, pikendati mullu novembris aastaks ajaks väga madalate määradega hädaabiprogrammi.

See käivitati 2016. aastal, kui energiahinnad olid ülimadalad ning põlevkivitööstuse seis väga kehv – Ida-Virumaal tehti mitmeid suurkoondamisi. Siis ulatati põlevkivitootjatele abikäsi ja põlevkiviga seotud keskkonnatasud viidi sisuliselt 2009. aasta tasemele.

Riik soovib võimaluste piires anda põlevkivisektorile keerulisteks aegadeks tuge, et inimesed ei kaotaks tööd ja sektor suudaks madalate maailmaturu hindade tõttu tekkinud raske olukorra üle elada, ütles toonane rahandusminister Sven Sester 2016. aasta kevadel väljasõiduistungil Narvas. Valitsust juhtis toona veel Reformierakond ja peaminister oli Taavi Rõivas.

Suve lõpuks sai selgeks, et kaevandamistasud pannakse sõltuma põlevkivi puhul raske kütteõli hinnast. Süsteem oli küllaltki rohmakas ning pidi kehtima üleminekuna eelmise asta lõpuni, siis pidi valmis saama spetsiaalselt põlevkivisektori jaoks mõeldud ujuvtasude lahendus.

Riigi arvutus näitab, et põlevkiviõli omahind opereerimiskuludes on umbes 240 eurot tonni kohta. Kütteõli kui maailmaturul kaubeldava võrreldava toote sellise hinna puhul on aga kaetud vaid õlitootmiseks hädavajalikud kulud.

Seega kehtestati hinna puhul alla 240 eurot põlevkivi kaevandamisõiguse tasu alammäär ehk 0,275 eurot. Muudatus oli toona isegi tagasiulatuv, nii et ressursitasud vähenesid alates 2015. aasta juulist. Vahetult enne otsuse tegemist oli kaevandamistasu aga 1,58 eurot tonnist ehk märksa kõrgem.

Kuna mullu kokku leppida ei suudetud, pikendati programmi ning otsustati, et hiljemalt tänavu mais tuleb esitada uus maksuplaan – seesama kava, mis täna kinnitatud sai. Lisaks lubas valitsus toona, et ühes põlevkivitööstusega hakatakse analüüsima seda, missugused peaksid tulevikus olema põlevkivi jaotuspõhimõtted. Otsustati  ka, et analüüsitakse ka teiste maavarade tasumäärasid ja jaotussüsteeme, võttes arvesse majanduslikku kasu, varude piisavust ning seost keskkonnakaitse eesmärkidega.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt