• Jaga lugu:

    Tootsi tuulepargi toetuste üle otsustab Elering

    TuuleparkFoto: EPA

    Mitu aastat toetusskeemide üle arutamist, pikk keskustelu Euroopa Komisjoniga, kuid ikkagi jääb Eesti Energia plaanitava tuulepargi võimalus saada vana ja toekama skeemi järgi 12 aastat taastuvenergiatoetusi Eleringi otsustada.

    Vana toetussüsteemi järgi makstakse tuuleenergia tootjatele 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kuni 600 gigavatt-tunni eest aastas. Aastas teeb see kuni 32,2 miljonit eurot, mis kogutakse tarbijatelt taastuvenergia tasu kaudu.
    Üks Eesti suuremaid taastuvenergia projekte on Pärnumaale Tootsi Suursohu kavandatav 46 tuulikuga hiigelpark, mida kavandab Eesti Energiale kuuluv rohefirma Enefit Green, mille valitsus plaanib tulevikus börsile viia.
     
    Tootsi jääks ainsana toetuste katla juurde
    Tootsi pargi koguvõimsus ulatuks 138 megavatini ja toetust saaks see 12 aastat ajal, mil peaks käivituma uus, vähempakkumistel põhinev taastuvenergia toetuste süsteem, kus riigi välja hõigatud võimsuse ulatuses saavad toetustele kandideerida erinevad taastuvenergia tootjad.
    Ainult et Tootsi tuulepargi sellise käivitumise korral jääks vähempakkumisele täpselt uue tuulepargi toodetu võrra vähem võimsust, millele kandideerida. Samal ajal kui teiste tuuleparkide 12aastane periood on läbi saanud, võivad Tootsi tuulikud veel kaua taastuvenergia toetusi saada.
    Euroopa Komisjoni hinnangul peaks Eesti omapäi hakkama saama otsusega, kas Tootsi park on olemasolev tootja, kuid märkis, et energia ja keskkonnaalase riigiabi juhistest võib välja lugeda, et olemasoleva tootja kriteeriumite hulka peaksid kuuluma nii maaomand kui ka ehitusluba ning otsuse langetamisel tuleks seda arvesse võtta.
    Seda, kas taastuvenergia tootja seadmed mahuvad teisipäeval riigikogus teisele lugemisele jõudnud elektrituru seaduse muudatuste järgi “olemasoleva tootja” kategooriasse, jääb riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri selgituse järgi kontrollima Elering AS. “See puudutab ka n-ö Tootsi tuulepargi juhtumit. Seejuures peab Elering andma hinnangu tootja staatuse kohta 90 päeva jooksul alates sellekohase taotluse esitamisest,” kommenteeris Sester.
    Elering rõhutab, et esialgu on tegemist veel eelnõuga. “See, kui täpselt „olemasoleva tootja“ vastavuse kontroll seadusesse kirja saab, pole praegu selge. Õige on see, et riigiabi otsuse järgi hindab tootja vastavust see asutus, kes tegeleb toetuse maksmisega. Antud juhul on hindajaks ja toetuse maksjaks Elering. Konkreetset taastuvenergia toetuse taotlust saab Elering hinnata siis, kui see esitatakse koos kõigi vajalike dokumentidega,” ütles Eleringi avalike suhete juht Ain Köster.
    "Riik soosib omasid"
    Need, kes loodavad teistele tootjatele võimalikult suurt vähempakkumiste mahtu, selle üle ei rõõmusta. “Riigiabi otsuse rakendamine eeldanuks õigusselgust, ent seda kahjuks antud eelnõu ei paku,” jääb kriitiliseks Taastuvenergia Koja Rene Tammist, kelle sõnul on Euroopa Komisjoni suunist tõlgendatud Eesti Energiale soosivalt.
    Koda on seisukohal, et Tootsi tuulepargi projekti puhul pole võetud olulisi kohustusi ja seda ei saa lugeda olemasolevaks projektiks. “Need ligi paarsada miljonit eurot ülekulu tegeliku toetusvajadusega võrreldes tuleb tasuda kodutarbijate ja tööstustarbijate poolt,” lisas Tammist.
    Põhimõttelisi probleeme seaduse muudatusega on Tammisti sõnul teisigi, näiteks pole seaduses kirjas, kuidas vähempakkumine tulevikus välja hakkab nägema.
    Ebakindlus teistel taastuenergia tootjatel
    “Meie liikmete jaoks on täiesti ebaselge, millal alustatakse uute vähempakkumistega, milliste kogustega või millise ajakavaga,” ütles Tammist, kes hoiatas, et taastuvenergia projektid seiskuvad eelnõu tagajärjel sootuks.
    Koda tegi ettepaneku alates 2018 aastast riigil avalikustada kolm aastat ettevaatav vähempakkumiste ajakava konkreetsete riigipoolsete taastuvenergia ostmise kogustega. “Kahjuks pole see ettepanek arvestamist leidnud ning eelnõu vastuvõtmisel järgneb sektoris ebakindlus, mis pärsib järgnevate aastate jooksul investeeringuid ning toob kaasa ENMAK 2030+ ning taastuvenergia direktiiv II eesmärkide täitmise ohtu seadmise,” lõpetas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Sõja risk on nafta hinna ajanud seitsme aasta tipptasemele
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Ragnar Sass: keegi ei räägi enam, et krüpto kukub nulli
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.
Investor, ettevõtja ja Pipedrive'i kaasasutaja Ragnar Sass rääkis, et krüpto ja sellega seotud tehnoloogiad murdsid viimaste aastate jooksul läbi. Seetõttu pakuvad need huvitavaid võimalusi ka investorile, sealhulgas talle.