Euroopa vaatab hirmuga Helsingi poole

„Trump ja Putin tahavad Euroopat lõhestada ja Euroopa Liit peab seda tegevusetult pealt vaatama,“ kõlas täna Handelsblatti pealkiri. Sakslastel on mureks põhjust, sest kui siiamaani on maailm väga utreeritult elanud suures USA-Venemaa vastasseisu ajastus, siis kui need kaks vana vastast Helsingis kokkulepeteni jõuavad, tuleb ka teistel riikidel oma kaardid üle vaadata.

Seda enam, kui Trump nimetab Euroopa Liitu oma vastaseks ning nõudis möödunudnädalasel NATO kohtumisel Brüsselis riikide kaitsekulutuste tõstmist 4 protsendini SKTst – kõik asjad, millega vana maailma riigid niisama lihtsalt nõus ei ole.

Sakslaste hirm on see, et Putin võib Trumpi „ära võrgutada“. Seda hirmu iseloomustas ka Süddeutsche Zeitungis avaldatud intervjuu Moskva politoloogi Andrei Kolesnikoviga, kelle sõnul on „Trump Putini jaoks kasulik idioot“.

Seevastu Neuer Zürcher Zeitung on võtnud kokku Vene ja USA liidrite tippkohtumiste ajaloo ja teeb selle pealt järelduse, et Helsingis imet ei sünni ja isegi kui meeste vahel peaks suur sõprus valitsema, siis maailma Soomes ümber ei jagata.

Esmaspäeval kutsus Euroopa Liit Venemaad, Hiinat ja USAd üles majandussõja jahutamiseks koostööd tegema. Ajal, kui Venemaa ja USA liider kohtuvad Helsingis, on Pekingis Euroopa Liidu juhid, eesotsas Euroopa komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri ja Euroopa nõukogu juhi Donald Tuskiga. Täna kohtus viimane Hiina peaministri Li Keqianiga. Tusk ütles Pekingis, et maailm vajab kaubandusreforme, mitte kaubandussõda. „Seepärast kutsun ma meie Hiina võõrustajaid, aga ka Trumpi ja Putinit üles ühiselt seda protsessi algatama ja põhjalikult maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) reformima,“ ütles Tusk AFP andmetel. Milliseid reforme täpsemalt, seda ta ei täpsustanud.

Kohtumises võib näha Euroopa Liidu püüet, pehmendada USA kaubandussurvet. Euroopa Liidu ühisturul on ligikaudu pool miljardit inimest, Hiina turul 1,4 miljardit ning Euroopa ettevõtetel on Hiinas piisavalt huve.

Hiina ise teatas täna aeglustunud majanduskasvust ning esitas USA tollide pärast kaebuse WTOle. Möödunud nädalal kaebas terasetollide pärast USA peale ka Šveits.