Uus Maa: Tallinna korteri müügi kiirus teeb lähinaabrid kadedaks

Keskmine korteri müügi kiirus on näiteks Uus Maa maakleritel Tallinnas ca kolm kuud, lähinaabritel Helsingis ja Stockholmis 6-12 kuud, Marbellas aga 8-12 kuud, võrdleb Laugus.

„Eestlased pigem ostavad esimesel võimalusel endale suurema, uuema ja mugavama kodu või investeerimiskorteri kui et paigutavad vaba raha riskantsematesse valdkondadesse,“ kirjutab Laugus ja lisab, et see on väga suur erinevus Skandinaavia maadega, kus usaldatakse pensionifonde.

Võrreldes Skandinaavia suuremate linnade ja Euroopa üldiste trendidega, on Eestis üürikorterite, seega ka investeerimiskorterite, osakaal turul väike, leiab Laugus. „Kuigi üüriturg paistab Eestis olles suur, siis tegelikkuses elab vaid 22% elanikkonnast üüripindadel ning 78% on kas ise või leibkonna liikme kaudu seotud isikliku kinnisvaraga. Vanas Euroopas, eriti Rootsis ja Saksamaal, elab kuni 60% inimestest üüripinnal,“ kirjutab Uus Maa juht.

Ta märgib, et meie lähinaabritel Helsingis ja Stockholmis on üürikorterite osatähtsus enam kui pool kogu korteriturust. „Tõsi, siin mängib rolli ka suur munitsipaalmajade hulk ning Rootsis ka üsna karm eluasemepoliitika, kuid teisalt, tänu rahulikule ajaloole on säilinud üürimajad ja nende eraisikutest omanikud. Nii oli enne sõda ka Eestis,“ kirjutab Laugus.

Siiski on üürimine töökoha, õppimise või ka elustiili tõttu Eestis tema sõnul kasvav trend ning see tähendab, et stabiilsemat elukohta pakkuvaid üürimaju on üha rohkem vaja. „Viimasel ajal on aina enam välispäringuid, kus tuntakse huvi osta üürivooga elukondlik hoone Tallinnas. Kuna üürimaju on meil niivõrd vähe, on siin teiselt poolt tegu suurt potentsiaali omava äriga,“ prognoosib Laugus oma büroo näitel.

Loe pikemalt Uus Maa blogist.