Juncker: on absurdne maksta nafta eest dollarites

12. september 2018, 16:10
Pime natsionalism, selles on segamini pettust ja mürki, hoiatas Komisjoni president Juncker oma igaaastases kõnes "Olukord Euroopa Liidus"
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180912/NEWS/180919850/AR/0/AR-180919850.jpg

"Et euro võiks tooraineturgu üldiselt üle võtta… ei usu," oli Luminori majandusanalüütiku Tõnu Palmi kommentaar ühele seisukohale Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri viimases nn aastakõnes. Junckeri sõnul on ka eurol osa Euroopa Liidu rahvusvahelise rolli suurendamisel.

„Tänases maailmas ei saa Euroopa olla kindel, et eilsed lubadused kehtivad ka täna, et vanad liidud jäävad samaks ka homme,“ ütles kõnes, milles toonitas Euroopa Liidu ühtse välispoliitilise rolli suurendamise vajalikkust.

Juncker meenutas Washingtonis USAga saadud kokkuleppe juures ilmselge rõõmuga just seda, et tal oli tugev mandaat, mis andis talle ka tugeva positsiooni läbirääkimisteks. See, et sarnase mandaadi juurde on praeguses keerulises maailmas raske jõuda, jätab tema sõnul Euroopa asjade käigust maha.

Lahenduseks pakkus Juncker välja näiteks konsensuslike otsuste asemel häälteenamuse kasutamist välispoliitikas, aga ka maksuküsimustes. Hiljem teatas Komisjon, et ennekõike võiks sellisele hääletamisele üle minna kolmes valdkonnas: inimõiguste rikkumisele reageerimine, sanktsioonide kehtestamine ja tsiviilmissioonidesse puutuv.

Kuivõrd Euroopa Liit kasutab laialdaselt otsusteni jõudmiseks konsensust, siis võib see olla ka märk suurest muutusest Euroopa Liidu toimimises laiemalt. Küsimusele, kas Eesti peaks sellise ettepaneku suhtes väikese riigina reageerima pigem tõrjuvalt, ütles välisministeeriumi asekantsler ja pikaaegne Eesti saadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas, et karta ei ole selles midagi.

„Euroopa Liidus mingite algatuste tegemisel ei ole tegelikult kunagi seda, et „alustame mingit teemat, kuigi teame, et ühele riigile see ei sobi“. Aga me peaksime aru saama, et oma hääle kuuldavaks toomine ja seisukohtade läbiviimine nõuab võib-olla rohkem tööd ja ettevalmistust, kui me oodata oskaksime,“ ütles Maasikas.

Samas tõdes Maasikas, et ühtse välispoliitika loomine häälteenamuse abil on kindlasti keeruline ettepanek, kus tuleb arvestada lisanüanssidega. „Oletame, et tehakse inimõiguste kohta mingi arvamus ja kaks riiki sellega ei liitu. Kas see avaldus on nüüd Euroopa ühine arvamus? Kas võib jääda mulje, et need kaks riiki meie väärtuspõhises välispoliitikas on osutunud kuidagi väärtustele mittevastavaks?“

Kaitseministeeriumi asutatud rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski jäi kahtlevale seisukohale ka võimalike maksuküsimuste taolise lahendamise suhtes.

„Eesti seisukoht on ju alati olnud, et maksud peaksid olema liikmesriigi pädevuses, see on ka meie valimiskampaaniates näiteks sageli keskseks küsimuseks tõusnud. Kuidas Euroopa Liit nüüd nende maksuküsimustega välja tuleb ja miks siis seda hääletussüsteemi muuta, seda ei oska küll praegu hinnata,“ ütles Bahovski.

Eurost rahvusvaheline valuuta

Üks Euroopa Liidu rahvusvahelise rolli tähtsuse tõstmise teema oli Junckeri sõnul ka euro roll maailmaturul. „On täiesti absurdne, et Euroopa Liidu energiaimpordi eest, mis on väärt 300 miljardit eurot aastas, maksame me dollarites, sellal kui konkreetselt USAst impordime vaid 2 protsenti koguimpordist. Sama absurdne on asjaolu, et Euroopa ettevõtted maksavad Euroopa lennukite eest dollarites,“ kõneles Juncker.

Valuuta rolli suurendamine on iga suurvõimu jaoks kindlasti oluline samm, aga palju keerulisem on hinnata, kuidas seda konkreetselt euro puhul teha. Luminori majandusanalüütik Tõnu Palm tõdes, et vähemalt kapitalituru mõttes on mingit sellesuunalist liikumist juba näha.

„Peame mõistma, et just dollarites kauplev kapitaliturg on praegu kõige „sügavam“, sealt raha kaasamine lihtsam. Teisalt on paljudes kolmandates riikides, ka areneva majandusega riikides taibatud, et ühes valuutas kaasatud kapital seob igaühe käekäigu väga tugevalt just selle valuuta käekäiguga. Nii et ettevõtjad kindlasti püüavad nii palju kui võimalik kaasata ka kapitali omas valuutas nüüd,“ selgitas Palm.

Sellise tendentsi süvenemisele aitavad tema sõnul kindlasti kaasa ka praegused keerulised majanduspoliitilised olud. Euroopas näiteks võib see tähendada, et ettevõtted kaasavad küll raha dollarites, kuid teevad pärast seda valuutavahetuslepingu.

Hoopis keerulisem on aga mõelda eurost kui rahvusvahelisest valuutast tooraineturul. „Tooraineturg on kindlalt dollarites, seal on aastatepikkune see sügavus, mida turg pakub. Võib-olla mingeid leppeid saab Euroopa Liit sõlmida üksikute riikidega või üksikute tooraineallikate suhtes, kuid tooraineturgu üldiselt üle võtta… ei usu,“ kommenteeris Palm.

Piirid kinni, seaduslikud rändekanalid lahti

Välispoliitiliste ühiste otsuste saavutamise kõrval on Euroopa Liidul olnud üks hoopis kiiremini sisepoliitikasse kalduv välisküsimus – ränne, mille turjal on paljudes liikmesriikides hoopis suuremat toetust leidnud ultraparempoolsed jõud. Juncker jõudis oma kõnes küll manada ka pimedat natsionalismi, mida ta nimetas pettusel tuginevaks ja mürgiks, kuid kõige suuremahulisem ettepanek tuli Komisjonil ikkagi seoses rände ohjeldamisega.

Õigus kiiremini tagasi saata inimesi, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud, õigus küsida lähteriikidest reisidokumente, ELi piirivalve töötajate arvu tõstmine 10 000 inimeseni, need on kõik väga kallid meetmed, millele järgmisel eelarveperioodil kulub üle 11 miljardi euro. Vastukaaluks tuleb aga avada seaduslikud kanalid, mille kaudu inimesed üldse Euroopasse saaksid rännata. Milleks komisjon palus näiteks sinise kaardi kavaga kiiremat edasiminekut liikmesriikide poolt.

Vabakaubanduslepe Aafrikaga

Teisalt rõhutas Juncker, et Euroopa läbikäimine Aafrika mandri riikidega ei saa olla ainult arenguabil põhinev, mis on ebavõrdne ja teisele osapoolele ka alandav. Selle asemel otsustas Komisjon teha suure strateegilise kava Aafrika riikidega suurema koostöö nimel, teha projekte, mis looks Aafrikas juurde 10 miljonit töökohta ning suurendaks nii avaliku kui erasektori investeeringuid Aafrikasse miljardite eurode ulatuses. Lõppeesmärgiks on vabakaubanduslepe Aafrika mandriga.

Matti Maasikas märkis see peale, et vähemalt vabakaubandusleppe osas on kindlasti oodata tugevat vastuseisu Lõuna-Euroopa riikide poolt, mis näiteks Põhja-Aafrika köögiviljade import eriti ei soovi. Erkki Bahovski lisas, et probleem saab alguse juba sellest, et Aafrikas ei ole ühtset vabakaubanduspiirkonda, millega sellist lepet sõlmida, on erinevad blokid, kuid kuidas nende kõigiga eraldi jõuda rahuldavate tulemusteni, on ilmselgelt aastatepikkune protsess.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. September 2018, 16:08

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing