Artikkel

    Majanduse suurim oht on kitsas tööjõuturg

    Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Foto: Andras Kralla

    Suurim oht Eesti majandusele tuleneb pingelisest tööturust – tööjõukulud kasvavad tootlikkusega võrreldes üha kiiremini ning see halvendab meie ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Järgneb Mertsina kommentaar:
    Balti riigid on täielikult taastunud viimasest majanduslangusest – SKP ületab kriisieelse maksimaalse taseme kõigis kolmes riigis. Eestis toimus see juba kaks aastat tagasi.
    Kuigi majanduskasv möödus oma tipust juba eelmisel aastal, kasvab see jätkuvalt üle oma potentsiaalse taseme, tööjõupuudus on süvenenud ja palgakasv on kiire. Kas meie majandused on ikka jätkusuutlikul teel või on nad pigem üle kuumenemas?
    Balti riikide majanduste „temperatuuri“ hindamiseks on Swedbank koostanud indeksi, mis koondab kuut näitajat: laenukasv, tööpuudus, inflatsioon, jooksevkonto tasakaal, palga- ja tootlikkuse kasvu erinevus ning eluasemehindade ja palga suhtarv.
    Ülekuumenenud majanduses ei suuda tootmisvõimsus (pakkumine) pidada sammu kasvanud nõudlusega. See põhjustab liiga kiiret inflatsiooni, tootmisvahendite ebaefektiivset paigutamist, võimalikku mullistumist turgudel, kaubandusdefitsiiti ja muud majanduse tasakaalustamatust.
    Balti riikide võrdluses on majanduse kuumenemine jõudnud kõige kaugemale Leedus, kuid üheski riigis ülekuumenemist veel ei ole. Eesti majandus on praegu võrdlemisi heas tasakaalus ning selle „temperatuur“ on mõõdukas.
    Suurim oht tuleb tööturust
    Suurim oht Eesti majandusele tuleneb meie pingelisest tööturust. Eestis juba kolmandat aastat kestnud tugev majanduskasv on muutnud tööjõu leidmise üha raskemaks ja kallimaks. Tööjõupuudus hoiab aga palgakasvu kiirena. Tööjõukulud kasvavad tootlikkusega võrreldes üha kiiremini ning see halvendab meie ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet.
    Vaatamata ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langusele on Eesti majanduse üldine välistasakaal aga hea. Erinevalt kriisieelsetest aastatest on jooksevkonto ning kaupade ja teenuste bilanss ülejäägis. Selle taga on nõrgem sisemajanduse nõudlus – eriti väiksemad investeeringud. Tööjõukulude jätkuvalt kiire kasv, samas kui tootlikkuse tõus sellele piisavalt järele ei tule, võib halvendada meie ekspordivõimalusi, kuid ka nõrgendada ettevõtete konkurentsivõimet koduturul. See võib aga halvendada omakorda Eesti jooksevkonto tasakaalu.
    Tarbimise ja laenukasv on mõõdukas
    Nõudlus eluaseme soetamiseks on veel suur, kuid sel aastal on see veidi nõrgenenud. Ühest küljest on põhjuseks eluasemehindade tõus, kuid võrreldes möödunud buumiajaga on praegu seatud ka mitmeid piiranguid, mis pidurdavad nõudluse kasvu ja kinnisvarahindade mullistumist. Ka pangad on laenuandmises konservatiivsemad. Ettevõtete ja majapidamiste laenuportfelli kasvud on mõõdukad ning enam kui kümme korda aeglasemad kui möödunud buumi tipus 2006. aastal.
    Samuti on tarbimine möödunud kriisi eelse ajaga võrreldes mõõdukam ning majapidamised suudavad säästa. Keskmise Eesti majapidamise säästud on nende sissetulekute suhtes isegi veidi üle Euroopa Liidu keskmise ning kui lisada juurde veel investeeringud eluasemesse, on nende eelarved ülejäägis. Praegu on Eesti majapidamistel kriisi-eelse ajaga võrreldes suuremad puhvrid, millega nad saaksid võimaliku majanduskriisi korral paremini hakkama ning tarbimise ja kohustuste vähendamise vajadus oleks tagasihoidlikum.
    Eluaseme taskukohasus pole halvenenud
    Inflatsioon on viimastel kuudel küll kiirenenud, kuid see pole kaugeltki veel selline, mida nägime kümme aastat tagasi. Eesti tarbijahindade kiirema kasvu taga on olulisel kohal meie siseturu nõudlusest mitteolenevad põhjused. Samuti ei ole praegu veel järgmiseks aastaks inflatsiooni kiirenemist ette näha.
    Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti kasvanud, on ka netopalgakasv tugev olnud. Seetõttu ei ole korterite ruutmeetri hinna ja netopalga suhe viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui näiteks 2006. aastal tuli Eestis keskmiselt ühe ruutmeetri eest maksta 2,1kordne netokuupalk (Tallinnas 2,5kordne), siis viimastel aastatel on see püsinud 1,2 (Tallinnas 1,6) lähedal. Eluaseme taskukohasus on viimastel aastatel isegi veidi paranenud.
    Majanduse kuumenemist on oluline jälgida
    Enamik praeguseid näitajaid, millega saab hinnata majanduse ülekuumenemist, on veel kaugel nendest, mida nägime kriisieelsetel buumiaastatel – siis oli enamik näitajaid tugevasti üle pikaajalise keskmise ning need kasvasid väga kiiresti. Samas, nagu näitas kümne aasta tagune kogemus, on ettevaatlikkus sellises olukorras väga oluline – pinged tööturul võivad inflatsiooni ja laenuportfelli kasvu liialt kiirendada. Samuti tuleks arvestada, et praegu on arvestuslik piir, millest võib alata majanduse ülekuumenemine, tõenäoliselt oluliselt madalamal, kui möödunud buumiaastatel.
    Seetõttu tuleb majanduse kuumenemise suunda ja kiirust pidevalt jälgida. Valitsus peaks hoiduma majandustsükli praeguses faasis majanduse täiendavast stimuleerimisest. Pigem tuleks aidata kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule – see tähendab muu hulgas näiteks sisserändepoliitika ülevaatamist ning reformide jätkamist tööturul ja hariduses, mis aitaksid tööturule tuua rohkem ja vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid.
  • Hetkel kuum
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Air France-KLM ja Lufthansa jahivad pankrotistunud lennufirmat
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.

Olulisemad uudised

Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.