Perede tervishoiukulud kasvavad kiiremini kui riigil

Eesti tervishoiukulud olid 2017. aastal 1,52 miljardit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv jooksevhindades 7,6%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 6,4% ja leibkondade kulud 12%. Tervishoiukulude reaalkasv oli ainult 1,5%. Tervishoiukulude osatähtsus SKPst langes tagasi 2015. aasta tasemele, moodustades 6,4%.

Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 75%, sealhulgas kohustusliku ravikindlustuse osatähtsus 64% ja keskvalitsusel 9%. Leibkondade osatähtsus on endiselt kõrge ja kasvas. 2017. aastal moodustas leibkondade omaosalus tervishoiukuludest 24%. Aasta varem oli ravikindlustuse osatähtsus 65%, leibkondadel 23% ja keskvalitsusel 9%.

Avaliku sektori panus tervishoiukuludes suurenes aastaga 68 miljoni euro võrra, sh ravikindlustuse osa 61 miljonit. Leibkondade kulutuste suurenemine ulatus 37,7 miljoni euroni. Avaliku sektori juurdekasvud absoluutarvudes olid sarnased eelmise aastaga, leibkondade kulutuste juurdekasv oli oluliselt suurem. Hambaravikulude tõus andis 2017. aastal leibkondade kulude juurdekasvust poole, meditsiinitooted veerandi. Peamised leibkondade kulud jagunesid teenuste vahel järgmiselt: hambaravile 31%, retseptiravimitele 20%, käsimüügiravimitele 15% ja ambulatoorsele eriarstiabile 11%.

Avaliku sektori kulude jagunemises teenuste järgi muutusi ei toimunud. 60% avaliku sektori tervishoiukuludest tehti aktiivraviteenustele, sealhulgas 30% haiglaravile ja 27% ambulatoorsetele tervishoiuteenustele. Järgmised suuremad rühmad olid avaliku sektori jaoks tervishoiu tugiteenused 15% ja meditsiinitooted 14%.

Tervishoiukulude andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Analüüs avaldatakse 2018. aasta detsembri lõpus. 2017. aasta tervishoiusüsteemi kapitaliinvesteeringute andmed avaldatakse 2019. a kevadel.