Äripäev • 31. oktoober • 2 min
Jaga lugu:

Finantssektori väiksem seotus Põhjamaadega toob uut tüüpi riske

Luminori Baltikumiülene tegevus avab ka Eesti sealsetele riskidele
Luminori Baltikumiülene tegevus avab ka Eesti sealsetele riskidele  Foto: Äripäev

Eesti pangandusele lähtub suurim risk jätkuvalt Põhjamaadest, kuid Eesti finantsstabiilsust hakkab senisest rohkem mõjutama näiteks Läti ja Leedu olukord.

Põhjamaade riski allikateks on sealsete majapidamiste suur võlakoormus ja see, et Põhjamaade pangad rahastavad end suuresti rahaturgudelt võetavate laenudega. Ebasoodsa arengu korral Põhjamaades võivad Eesti ekspordivõimalused väheneda ja Eesti ettevõtete rahastamistingimused karmimaks muutuda, märgib keskpank finantsstabiilsuse ülevaates.

Mõne välispanga lahkumise tõttu on Eesti pangandussektori seotus Põhjamaadega küll vähenemas, kuid see toob kaasa uusi ohte Eesti finantsstabiilsusele. Kui Luminorist saab Balti-ülene pank, mille peakontor on Eestis ja teistes riikides on filiaalid, hakkab Eesti finantsstabiilsust otsesemalt mõjutama ka kõik see, mis toimub Lätis ja Leedus.

Samuti väheneb edaspidi pankade rahastamises Põhjamaade emapankade roll ja üha enam hakatakse raha kaasama rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Põhiosas rahastavad Eestis tegutsevad pangad end kohalike hoiustega ja emapangalt saadud laenudega. Finantsturud on heitlikum rahastamisallikas. Üha olulisemaks muutub ka Eesti finantssektori üldine usaldusväärsus, mida viimasel ajal on mõnevõrra räsinud rahapesuskandaal.

Üldiselt on rahapesuskandaali mõju Eesti finantssektorile siiski väike, kuna rahapesukahtlusega Danske Bank on mitteresidentide äri Eestis nüüdseks lõpetanud ja Versobank on suletud. Nagu öeldud, rahastab Eesti pangandussektor end lõviosas residentidest klientide hoiustega ja mitteresidentide hoiuste osakaal on aastatega langenud, moodustades praegu vaid 7 protsenti. Kõige riskantsemaks peetavate ELi-välistest ettevõtetest klientide osakaal on alla 1%.

Teiseks finantsstabiilsuse riskiks Põhjamaade riski kõrval on kiire kasv Eesti kinnisvara- ja ehitussektoris, kuna sinna on koondumas nii tööjõud, investeeringud kui ka rahastamine. Kuigi nendesse sektoritesse antud laenude osakaal pankade laenuportfellis pole viimase viie aastaga kasvanud, on see endiselt suur.

Kinnisvarahindade kasvule lükkab hoogu juurde nõudlus uute korterite järele, sest inimeste sissetulekud kasvavad, kindlustunne tuleviku ees on suur ning see omakorda võib muuta inimesed riskialtimaks.

Majapidamiste laenukasvuga seotud riskide vähendamiseks kehtestas Eesti Pank 2014. aastal pankadele eluasemelaenude andmise nõuded. Kui ettevõtete ja majapidamiste võla kasv kiireneb, võib keskpank kehtestada pankadele täiendavalt ka vastutsüklilise kapitalipuhvri.

Lisaks on keskpank osalt just kinnisvara- ja ehitussektorile antud laenude pärast kehtestanud pankade kapitali tugevdamiseks süsteemse riski puhvri nõude. Võrreldes enamiku teiste ELi liikmesriikidega on Eesti Pank kehtestanud Eesti pankadele kõrgemad täiendava kapitali nõuded. See võimaldab pankadel jätkata ettevõtete ja majapidamiste rahastamist ka siis, kui majanduskeskkond peaks halvenema.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt