Globaalse kaubanduse tõrked jahutavad tööstuse kasvu

Kiire majanduskasvu tempo hoidmiseks tuleks senisest enam investeerida rahvusvahelisse konkurentsivõimesse, et majanduse lisandväärtus saaks läheneda euroala keskmisele. Kui kulude kasv ei pea tuludega sammu, kahaneb võimekus investeerida ka uude kasvu. Tagasihoidlikud investeeringud võivad keskpikas perspektiivis viia majanduskasvu järkjärgulise stagneerumiseni. Oht seisneb selles, et konkurentsi kaotamise protsessid toimuvad tavaliselt majanduste kasvutsüklis aeglaselt ja võivad jääda soovimatult kauaks märkamatuks kuniks ravi saab määrata.

Tasakaaluka Eesti majanduse jaoks oleks kõige mustemaks stsenaariumiks ekspordipartnereid mõjutava globaalse kaubanduse hangumine, mis ei ole täna kindlasti baasstsenaariumiks. Eesti eksport on seotud valdavalt euroala ja Põhjamaade majandustega, mille kasvuväljavaade on hoolimata tänavu kolmanda kvartali nõrgast kasvutempost jätkuvalt hea. Nimelt euroala kvartaalse kasvutempo aeglustumist 0,4%lt 0,2%le võimendasid paljuski ajutised tegurid (sh autotööstuse kohanemine).

Mõningaid märke välisturgude aeglustumisest võib välja lugeda euroala riikide ekspordi ja ettevõtete tulude mõõdukamate tulemuste näol. Kaubandustõrked on jahutamas ka Hiina majandust, mis on näiteks kogenud automüügi aeglustumist 2,5%le aasta kümne kuu kokkuvõttes. Ka finantsturgude liigne volatiilsus võib potentsiaalselt ohustada majanduste kindlustunnet ning investeerimisjulgust. Tuleb loota, et ka Brexit leiab võimalikult soodsa lahenduse ega jäta liiga suurt jälge.

Arvestades ekspordi kõrget osakaalu oleks globaalse kaubanduse järsu aeglustumise korral mõjutatud Euroala ja Eesti kõik harud. Siiski tasandab tugev sisenõudlus täna mõnevõrra tagasihoidlikumat ekspordi panust. Siseturust rohkem sõltuvatel sektoritel nagu ehitusmaterjalid või teenused on mõnes mõttes rohkem reageerimisaega kui näiteks elektroonika või masinatööstuse harul. Eesti välisnõudluse osas on määrava tähtsusega kolme suurima kaubanduspartneri – Soome, Rootsi ja Saksamaa – käekäik, hõlmates 40% Eesti otseekspordist.

Tavatarbijat mõjutab aga kõige rohkem tööturu seis ning küsimus, kas jätkub piisavalt atraktiivseid töökohti. Sissetulekute kasv on pikaajaliselt seotud ka tootlikkuse kasvuga. Mida paremini läheb ettevõtluse ekspordituludega, seda rohkem uut raha pöörleb ka meie väikeses avatud majanduses. See võimaldab ka siseturu harudel teha tulevikus head tulemust.

Eesti madal tööpuuduse määr ja euroala keskmisest kiirem palgakasv on seotud ettevõtete hea käekäiguga. Sissetulekud peavad lähenema euroala keskmise suunas toetades positiivselt demograafilisi trende ja muutes majandust välissokkide vastu vähem vastuvõtlikuks. Vaid tugevad ettevõtted suudavad konkureerida ühisturul tööjõu pärast. Näiteks Saksamaal on tööpuuduse määr langenud kriisieelselt üheksalt protsendilt viiele, mistõttu napib kvalifitseeritud tööjõudu. Eksport on Saksamaa majanduse vundamendiks paljuski sarnaselt Eestile. Ettevõtete edu ja tarbijate edu vahele võib pikaajaliselt tõmmata võrdusmärgi.