Allan Rajavee • 13 november 2018

Euroopa Komisjon loob rohefinantsteenustele ökomärgise

Euroopa Komisjoni aseesimees Valdis Dombrovskis esinemas Helsingis konverentsil "Sustainable finance in Nordic-Baltic", kus märkis, et Kirde-Euroopa liikmesriigid on teinud suuri samme süsinikuemissiooni vähendamisel.  Foto: JUSSI HELTTUNEN

Kuna investeeringute keskkonnamõju hindamine hägune maa, loob Euroopa Komisjon keskkonnasõbralike investeeringute ja roheväärtpaberite hindamisraamistiku.

Läti Pangaliidu eestvõtmisel Helsingis kohtunud Baltikumi ja Põhjamaade finantssektori eksperdid tõdesid, et Euroopa pankurid ja investorid mõtlevad üha enam majanduskeskkonna jätkusuutlikkusele. Samas mõiste „jätkusuutlikkus“ kätkeb endas palju valdkondi. Näiteks SEB Läti nõukogu liikme Ieva Tetere sõnul võib majanduskeskkonna jätkusuutlikust hinnata kolmest vaatenurgast: sotsiaalne vastutus klientide ees, finantssektori läbipaistvust ja loodussäästlikesse projektidesse tehtavad investeeringud.

Helsingis toimunud finantssektori ekspertide arutelu keskenduski peaasjalikult keskkonnateadlikele investeerimisvõimalustele ning nende edendamisele. Soome parlamendi keskkonnakomisjoni liikme Satu Hassi hinnangul suudab finantssektor mõjutada ettevõtjad tegema rohelisemaid otsuseid.

„Mul on väga hea meel, et Euroopa rahandussektori ettevõtjad on üha rohkem hakanud otsuste tegemisel kaaluma projektide negatiivset või positiivset mõju keskkonnale,“ leidis Hassi. Tema hinnangul on soodsa keskkonna roheinvesteeriguteks loonud ka Euroopa Liidu (EL) keskkonnahoidu soodustavad regulatsioonid, millest on võetud eeskuju nii Ühendriikides, Hiinas kui ka mujal maailmas.

Soome keskpanga asepresident Marja Nykänen lisas, et kuigi kliima soojenemisega seotud majandusriske on kerge mõista, tuleb jätkusuutlilkkuse kontekstis hinnata rohelisemale majandustegevusele üleminekuga seotud ohte just kõrge süsiniku tootlusega tööstusvaldkondades. „Kuigi üleminekul vähem saastavale tootmisele võib mõnel tööstusettevõttel raskusi tulla, siis pikemas perspektiivis on praeguses mahus süsinikdioksiidi tekitamine siiski suurem risk,“ nentis Nykänen.

Riske tuleb adekvaatselt hinnata

Põhjanaabrite keskpanga asejuht soovitas olla ettevaatlik ka riskide hindamisel, sest mineviku teabel põhinevad hinnangud võivad alahinnata tuleviku ohutaset ja selle vältimiseks vajaminevaid summasid. „Sestap hoiatan pankasid, et nad hindaksid kriitiliselt mineviku teabele ehitatud pealtnäha keskkonnasäästlikke äriplaane. Viimane majanduskriis on elav näide, et head plaanid paberil võivad minna väga valesti,“ arutles Nykänen.

Euroopa Komisjon aseesimehe Valdis Dombrovskise sõnul proovib Euroopa Komisjon luua hindamisraamistiku, mille alusel hinnata liikmesriikides toimuvate projektide keskkonnasäästlikkust. Esimese versiooniga tuli komisjon välja möödunud kevadel.

Ökomärgis finantsteenustele

„Vajame lisaks praegustele iga-aastastele Euroopas tehtud roheinvesteeringutele vähemalt 180 miljardi euro väärtuses lisainvesteeringuid, et täita Pariisi kliimaleppes antud lubadus süsinikdioksiidi vähendamisel,“ märkis Dombrovskis. Eelkõige soovitab Euroopa Komisjon investoritel panustada suuremahulistesse energiasektorit, linnaruumi, taristut ja tootmise säästlikkust kasvatavatesse projektidesse.

Lisaks roheprojektide hindamisalustele on Euroopa Liit Dombrovskise sõnul loomas standardit rohelistele väärtpaberitele ja ökomärgist roheväärtpaberitel toimivatele finantsteenustele. „Need investeeringud ja finantsteenused, mida turundatakse ökomärgise all, peavad avalikustama, kuidas nad rahastamisotsuseid langetavad ning seeläbi säästlikke eesmärke saavutavad,“ märkis Dombrovskis.

Nii on Komisjon välja pakkunud kahte tüüpi märgised finantsteenustele: madala süsiniku eesmärgi (low-carbon benchmarks) märgis projektidele, kus proovitakse vähendada süsinikdioksiidi osakaalu, ja positiivse mõjuga süsiniku eesmärgi (positive carbon impact benchmarks) märgis projektidele, mis aitavad vähendada süsinikuemissiooni ja keskmist aastast temperatuuri kahe kraadi võrra.

Kirde-Euroopa näitab eeskuju

Dombrovskise sõnul on liikmesriigid suutnud teha emissioonide piiramisel head tööd. Nii on suudetud vähendada süsiniku emissioone 22 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega ja Dombrovskise väitel on praegu töös mitu seadusepaketti, mille eesmärk on vähendada süsinikutootmist 2030. aastaks 40 protsendi võrra.

Euroopa Komisjoni asejuhi hinnangul on Põhjamaad ja Balti riigid eeskujuks teistele liikmesriikidele. „Näiteks Rootsi, Soome ja Läti on kolm liikmesriiki, kus taastuva energia osakaal moodustab suurima osa toodetavast energiast. 23. oktoobril, mis oli väga tuuline päev, toodeti 22,7 protsenti energiast tuulikute abil. Enim sel päeval tuuleenergiat tootnud 10 liikmesriigi seas olid nii Taani, Rootsi kui ka Leedu,“ selgitas Dombrovskis.

Seejuures on Skandinaavias asuvad Euroopa Liidu liikmesriigid emiteerinud kokku 18,7 miljardi euro väärtuses roheväärtpabereid. „Need edulood näitavad, et Põhjamaad ja Baltikumi regiooni riigid on suutelised veelgi enam keskkonnasäästliku majanduse nimel ära tegema,“ leidis Dombrovskis.

Hetkel kuum