Pankade optimism majanduskasvu tõmbus tagasi

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor näeb panga Põhjamaade majandusprognoosis Eesti majanduskasvu langust järgmisel aastal kolme protsendini.  
Kristel Härma • 14 november 2018

SEB langetas järgmiseks aastaks Eesti majanduskasvu prognoosi, Swedbank jättis muutmata.

SEB Põhjamaade majandusprognoosis nähakse Eesti majandusele võrreldes mõne kuu eest prognoositud 3,5 protsendiga nüüd juba väiksemat majanduskasvu. „Eesti majanduses on aeglustumise signaale ning tugevalt kaubanduspartneritest sõltuva riigi majanduskasv jääb tuleval aastal 3 protsendile.“

Swedbank jättis aga augustis avaldatud kasvuprognoosi muutmata. Nende hinnangul peaks sel aastal majandus kasvama 3,5 protsenti, järgmisel aastal 3,2 protsenti ning 2020. aastal 2,7 protsenti.

Luminor prognoosis septembris Eesti majanduskasvu mõõdukat aeglustumist healt 3,5% tasemelt 2,7 protsendile aastaks 2020. Luminori peaökonomist Tõnu Palm märkis, et septembris viitasid nad riskidest kaubanduspingete ja protektsionismi süvenemisele, mis võib veelgi kahandada ekspordiga seotud kindlustunnet ja investeerimisvalmidust Euroopas. „Prognoosi tegemise ajaga võrreldes on väliskeskkonna riskid mõnevõrra kasvanud, peegeldudes ka meie peamise ekspordituru euroala mõõdukamat kasvu,“ ütles Palm.

Palmi sõnul kehtib samas jätkuvalt põhisõnum, et tegemist on hea kasvuga ajaloolises võrdluses ja vaid mõõduka kasvutempo aeglustumisega. „Üle 3protsendipunktine kasv on Eesti jaoks tugev majanduskasv.“

Tõnu Mertsina tõdes Swedbanki prognoosis, et kuigi majanduskasv on olnud võrdlemisi laiapõhjaline, on selle aasta esimesel poolaastal tulnud ligikaudu kolmandik kasvust ehitusest. Eelmisel aastal aitas majanduskasvu kiirenemisele kaasa hõivatute arvu tugev kasv. „Tööhõive panus majanduskasvu aga lähiaastatel väheneb. Samuti prognoosime välisnõudluse nõrgenemist.“

SEB näeb, et põlevkiviõli ja puidutööstus kujundavad töötlevas tööstuses tugeva ülespoole trendi, kuid majanduskindluse indikaatorid ja teisedki andmed näitavad, et tulekul on aeglustumine.

Ülekuumenemine on kaugel

Swedbanki hinnangul on enamik praeguseid näitajaid, millega saab hinnata majanduse ülekuumenemist, veel kaugel sellest, mida nägime kriisieelsetel buumiaastatel – siis oli enamik näitajaid tugevasti üle pikaajalise keskmise ning need muutusid väga kiiresti. Siiski märgib Swedbanki prognoos, et kümne aasta tagune kogemus näitas ettevaatlikkuse olulisust sellises olukorras. „Pinged tööturul võivad palga, nõudluse ja inflatsiooni kasvu liialt kiirendada ning majanduse tasakaalu halvendada. Seetõttu peaks valitsus hoiduma majandustsükli praeguses faasis majanduse liigsest stimuleerimisest,“ tõdeb Mertsina panga prognoosis.

Tulumaksureformi mõju väike

Nii SEB kui ka Swedbank näevad, et tulumaksureformil on olnud meie majandusele tagasihoidlik mõju. „Tulumaksureformi mõju eratarbimisele on olnud tagasihoidlik ning tuleval aastal võib selle mõju võtta uue pöörde ja avalduda hoopis suuremas säästmises, mitte tarbimises,“ tõdeb SEB oma prognoosis.

Ka Swedbanki prognoosis nähakse pigem säästmise kasvu. Swedbanki hinnangul on suurema osa palgasaajate ostujõudu tõstnud üksikisiku uus tulumaksuarvestus olnud eratarbimisele tagasihoidliku mõjuga nii suurema säästmise kui ka tarbijahindade kiire kasvu tõttu.

„Majapidamiste säästumäär nende kasutatava tulu suhtes oli möödunud aastal üle ELi keskmise ning ka sel aastal peaks see jätkuvalt tugev püsima,“ prognoosib Swedbank. Lisaks ootab pank lähiaastateks mõõdukat, ligikaudu 3–4protsendilist eratarbimise kasvu. Hinnakasv peaks nende hinnangul järgmisel ja ülejärgmisel aastal aeglustuma, kuna valitsus on otsustanud järgneva kahe aasta jooksul alkoholiaktsiisi mitte tõsta. Samuti näeb pank energia hinna tõusu pidurdumist.

Ettevõtete investeeringud vähenesid vaid näiliselt

SEB majandusprognoos tõdeb, et investeeringute tase on olnud Eestis tänavu madal, kuid osaliselt saab selles süüdistada möödunud aasta kõrget võrdlusbaasi. Väga suur ehitusmaht osutab panga hinnangul sellele, et investeeringute statistikat võidakse edaspidi ülespoole korrigeerida. „Uute ehituslubade arvu kahanemine aga viitab samuti rahunemisele tuleval ja ületuleval aastal,“ seisab SEB prognoosis.

Ka Swedbank nentis, et ettevõtete investeeringud sel aastal küll vähenevad, kuid seda paljuski baasefekti tõttu. „Möödunud aasta esimesel poolel kasvasid erakordselt kiiresti investeeringud puidutööstuses, transpordisektoris, kinnisvaraarenduses ja rentimisteenustega seotud tegevusalal. Järgmisel aastal baasefekti mõju taandub ning ettevõtete investeeringud peaksid mõõdukat kasvu näitama,“ prognoosib Swedbank.

Swedbanki hinnangul peaksid laenuintressid madalad püsima ning need on toeks ettevõtete investeeringutele. Samas tuleks nende arvates selle ja möödunud aasta ettevõtete investeeringute kasvunumbritesse ettevaatlikult suhtuda, kuna statistikaamet on neid varem oluliselt parandanud. „Näiteks, kui möödunud aasta kevadel näitasid ettevõtete investeeringud neli aastat järjest langust, siis selle aasta augustis avaldatud ja täpsustatud andmetel oli langus vaid kahel aastal (2014–2015).“

Swedbank näeb positiivsena, et ettevõtete investeeringute struktuur on suunatud üha rohkem efektiivsuse tõstmisele: vähenenud on investeeringute osakaal hoonetesse ja rajatistesse ning suurenenud on masinate ja seadmete, teadus- ja arendustegevuse ning arvutisüsteemide osakaal. „Tehnoloogia areng, konkurentsi karmistumine, tööjõupuudus ning tootmissisendite ja tööjõukulude tõus eeldavadki ettevõtete efektiivsuse tõstmist.“

Valitsus jätkab tugevat majanduse stimuleerimist

Swedbanki prognoos märgib, et kuigi valitsussektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib nende maht SKP suhtes stabiilselt suur ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti. Samas tuleks panga hinnangul arvestada, et ligikaudu pool valitsussektori investeeringutest on finantseeritud välisvahendite toel. „Viimastel aastatel on välisvahendid moodustanud riigieelarve mahust 9–12%. Koos Euroopa Liidu 2014–2020 eelarveperioodi lõppemisega hakkavad need aga tasapisi vähenema ning ELi uue eelarveperioodi rahastamisega saab Eesti ilmselt oluliselt vähem raha kui seni, kuna meie elatustase ehk SKP inimese kohta on jõudnud juba üle 75% ELi keskmisest.“

Tööjõuturg on ammendumas

SEB märkis, et tööpuudus langes teises kvartalis 5,1 protsendile, kuid sellest hoolimata on palgatõus pisut rahunenud. „Arvestades tööhõive määraga, mis tööealise elanikkonna seas on tõusnud 72 protsendile, on ebatõenäoline, et hõivel kuhugi enam kasvada on.“

Swedbanki hinnangul tööhõive kasv sel ja järgmisel aastal aeglustub ning 2020. aastal kasv pidurdub. „Pingeline olukord tööjõuturul hoiab palgakasvu küll kiirena, suurendab sellega tööjõukulusid ja piirab kasumlikkust, kuid sunnib ettevõtteid ka oma tootmist efektiivsemaks muutma. Koos hõive kasvu pidurdumisega kaob ka selle panus majanduskasvu,“ seisab Swedbanki prognoosis. Panga hinnangul peab seda aga kompenseerima kõrgem tootlikkus ehk SKP kasv hõivatu või töötatud tunni kohta. „Meie arvestuste järgi püsib SKP reaalkasv hõivatu kohta sel ja lähemal paaril aastal 2,5 protsendi lähedal.“

Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on Eesti puhul põhjust pöörata tähelepanu investeeringutele, eelisarendades kiire lisandväärtuse kasvuga eksportivaid harusid, mis on suutelised looma kõrgemalt tasustatud töökohti. „Vajame tugevuste eelisarendamisele keskendudes selget fookust, et sissetulekute kasv saaks läheneda euroala keskmisele, vähendades seeläbi Eesti kodanike väljarändega seotud riske.“

Palm ütles, et ennekõike tuleb tööjõudu väärindada pöörates majanduse digitaliseerimise ja struktuursete muutuste faasis tähelepanu tööjõu ümber- ja täiendõppele. „IKT sektor kiire lisandväärtuse kasvuga on hea näide rahvusvahelisest konkurentsivõimest ka kõrgema palgataseme juures. IKT sektor saab olulisel määral panustada edaspidi ka teiste majandusharude, sh tööstuse konkurentsivõimesse," ütles ta ja lisas, et samas on meil just selles valdkonnas puudu enim kvalifitseeritud tööjõudu. „Euroopa kiiremalt arenevad riigid panevad üha rohkem fookust reaalteaduste ja loodusteaduste õppele.“

Langes usk nii maailma kui ka euroala majanduskliimasse

Saksamaal tegutsev majandusuuringute instituut Ifo märkis, et maailma majanduskliima jätkab endiselt langust: näitaja kukkus +2,9 punktilt –2,2 punktile. Langusest hoolimata püsib majanduslik seis siiski üle pikaajalise keskmise. Ka majandusprognoose tõmmati märkimisväärselt tagasi.

Suurem muutus toimus arenevates riikides, arenenud majandused jäid suures osas muutumatuks. Suurem lõhe tekkis siiski USA ja Euroopa Liidu vahel: USA puhul paranesid hinnangud nii praegusele olukorra kui ootuse kohta, kuid jahtusid maha Euroopa Liidu puhul.

Ifo vaated euroala majanduskliimale langesid samuti märgatavalt: 19,6 punktilt 6,6 punktile, kukkudes madalaimale tasemele alates 2016. aasta keskpaigast. Eksperdid langetasid kõvasti nii hinnangut praegusele olukorrale kui ka ootustele. „Euroala majandust ootab ees keeruline aeg,“ seisis Ifo teates.

Ifo märkis, et eksperdid tõmbasid tagasi ka ootusi euroala ekspordile, mis peegeldab uskumust, et kaubanduspiiranguid on juurde tulnud. Samal ajal usub suur osa eksperte, et lühi- ja pikaajalised intressimäärad tõusevad järgmise poole aasta jooksul ning USA dollar jätkab tugevnemist.

Hetkel kuum