• Jaga lugu:

    Europarlamendi president: Brexiti kavand pole tähistamist väärt

    Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani tuletas meelde, et kuigi britid võivad lahkuda majandusliidust, ei lahku nad Euroopast. Foto: GIUSEPPE LAMI

    Brexiti leppe kavand on uue etapi algus Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahelistes kõnelustes, millest kaotavad mõlemad osapooled, tõdes Euroopa Parlamendi (EP) president Antonio Tajani.

    „Brexiti puhul on eelkõige oluline kodanike õiguste tagamine, rahu säilitamine Põhja-Iirimaal ja Ühendkuningriigi EList lahkumise tõttu ohustatud töökohtade säilitamine,” ütles EP president Antonio Tajani pärast kohtumist ELi Brexiti-läbirääkija Michel Barnier’ga.
    „Täna ei ole meil midagi tähistada – Brexit toob kahju nii Ühendkuningriigile kui ka ELile. Aga me usume demokraatiasse ja austame brittide otsust," ütles Tajani.
    Samas ütles ta, et ELi ja Ühendkuningriigi poolt kokku lepitud tekst on esimene samm pikal teekonnal. "Olen optimistlik, et see annab võimaluse üles ehitada lähedased suhted ELi ja Ühendkuningriigi vahel. Nagu ma olen alati öelnud, Ühendkuningriik lahkub EList, aga mitte Euroopast," toonitas Tajani.
    Seejuures rõhutas EP president, et lepe ei saa pakkuda paremaid tingimusi kui majandusliidu täisliikmelisus. "See näitab, et EL seisab liikmete vahelise solidaarsuse ja ühtsuse eest," kinnitas Tajani.
    „Tahan selgelt välja öelda, et see on vaid uue etapi algus. Euroopa Parlamendil tuleb kokkulepet hääletada ning jätkame seega arengute jälgimist, et tagada kõigi tingimuste täitmine," märkis Tajani.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.