Rändeleppe arutelul on üks põhiteema vahele jäänud

Käsperi sõnul on avalikus arutelus jäetud leppest vahele see hea osa, mis kõneleb hoopis, kuidas lähte- ja transiitriikides rännet kontrolli alla saada.

Loomulikult tegeleb rändelepe suures ulatuses ka lähte- ja transiidiriikide temaatikaga, märkis Käsper. "Eks kogu lepe ole ju lõpuks kompromiss. Lääneriigid muidu ei oleks toetanud seda rändelepet, kui sinna seda ei oleks sisse läinud, et ka lähteriikides tuleb teemaga tugevalt tegeleda," ütleb ta.

Teise olulise punktina tõi Käsper leppest välja kõik, mis puudutab võitlemist kliimamuutuste vastu, mis praegu rännet kasvatab. "Faktoreid, mis sunnivad inimesi rändama, tekib järjest juurde ja rahvusvaheline ühtsus peaks nendega üheskoos tegelema. Need on omavahel seotud. Ränne ei tohi olla sund, vaid valikuvõimalus," ütles Käsper.

Rändetemaatika asjad tuleks Käsperi sõnul kindlasti ka ühiskonnas läbi rääkida, aga mitte langeda väljamõeldiste ohvriks. "Mis on välja toodud ja täielik vale, on see, nagu mõjutaks lepe ajakirjanduse sõltumatust ja käsiks rääkida migratsioonist positiivselt. Sellist asja seal ei ole, seal on kirjas, et ajakirjandus võiks teemat kajastada tõenduspõhiselt ja ausalt. See on ju midagi, mida kõik tahavad, et ajakirjandus oleks tõenduspõhine ja aus – see on ajakirjanduse põhiomadus," lisas ta.

Käsperi juhitud Inimõiguste Keskust rändelepe otseselt ei puuduta, märkis ta, sest nemad tegelevad ainult pagulastega ja pagulaste teemat reguleerivad palju siduvamad seadusaktid, alates 1951. aasta konventsioonist, Euroopa Liidu õigusest ja lõpetades Eesti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Rändelepe pagulaste teemat ei puuduta.