Põllumehed nõuavad Brüsselis õigust

Liitude hinnangul on arusaamatu, kuidas Eesti ja teiste Balti riikide põllumeestelt saab oodata, et nad suudaksid püsida konkurentsis ja majandada kõrgemate tootmiskuludega kui enamik teiste liikmesriikide tootjaid, samas kui meie tootjate otsetoetused on teistest palju väiksemad.

Eesti põllumajandustootjad peavad vastama täpselt samadele keskkonnanõuetele ning loomade heaolu ja toiduohutuse standarditele nagu teiste ELi riikide tootjad, kuigi selle eest makstav kompensatsioon on oluliselt väiksem.

„Algsed ajaloolised referentstasemed, mille põhjal Eesti otsetoetused on arvestatud, ei peegelda adekvaatselt meie tootjate praegust olukorda ja tootmiskulusid. Meie põllumehed on uhked, et nad on ELi kodanikud, mistõttu on ka õiglastel tingimustel toimiv Euroopa ühisturg meie põllumeestele nii oluline,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pressiteate vahendusel.

ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid arutavad 13. detsembril Euroopa Ülemkogu kohtumisel esimest korda ELi mitmeaastase eelarvekava üle aastateks 2021–2027. Eelarvekava läbirääkimised mõjutavad otseselt ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2020. aastat.

Euroopa Ülemkogu presidendile Donald Tuskile, Euroopa Komisjoni presidendile Jean Claude Junckerile ja Euroopa Liidu eesistujamaa Austria liidukantslerile Sebastian Kurzile ülemkogu eel saadetud avalduses märgitakse, et Balti riikide põllumehed on alates kolme riigi ühinemisest ELiga 2004. aastal saanud pidevalt tunduvalt madalamaid põllumajandustoetusi võrreldes teiste liikmesriikidega. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et otsetoetuste maksmise aluseks on referentsperiood ajast, mil Balti riikide põllumajanduses toimus üleminek endiselt sotsialistlikult süsteemilt vabaturumajanduse põhimõtetele ning kolme riigi põllumajandus oli täielikus madalseisus.

Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase moodustab praegu vaid 54–60% ELi keskmisest, samas kui nende riikide tootmiskulude tase moodustab vastavalt 129% Eestis, 112% Leedus ja 113% Lätis.

Kahjuks jääb sellel ÜPP perioodil saavutamata Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013 istungil üksmeelselt kokkulepitud suunis, et „hiljemalt 2020. aastaks peavad kõik liikmesriigid saavutama vähemalt 196 eurot hektari kohta taseme nominaalhindades“. Veelgi enam, komisjoni poolt aastateks 2021–2027 tehtud ettepaneku kohaselt jääb otsetoetuste õiglase jaotamise eesmärk ka järgmisel eelarveperioodil saavutamata. Euroopa Komisjoni juunis tehtud ettepaneku kohaselt jõuab Balti riikide toetuste tase 2027. aastaks vaid 77%ni ELi keskmisest. Balti riikide põllumehed kutsuvad Euroopa institutsioone üles tagama 100% õiglased tingimused.