USA ja Euroopa Liidu kaubanduskõnelused ähvardavad tüli tekitada

Ettevõtlusminister Rene Tammisti hinnangul sel korral USA ja EL kaubanduskõnelustel TTIP teemat ei avata.   Foto: Andras Kralla

Ettevõtlusminister Rene Tammist ei usu, et veebruari teisel poolel algavatel USA ja Euroopa Liidu kaubanduskõnelustel võetakse teemaks põllumajandus, kuid Wall Street Journali andmetel on Trumpi administratsiooni siht algavatel kõnelustel just nimelt saada ligipääs Euroopa põllumajandusturule.

Põllumajandus ja tarneturud on olnud üks peamisi karisid USA ja Euroopa Liidu vahelistes kaubandusläbirääkimistes. Seetõttu jooksid liiva ka president Barack Obama ametiaja viimastel kuudel peetud kõnelused.

Tammisti sõnul on järgmisel kuul algavate kõneluste aluseks põhimõtted, mille leppisid juulis kokku USA president Donald Trump ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Üks neist põhimõtetest on, et põllumajandust ei puuduta. „Sellest lähtuvalt läheb kaubandusvolinik Cecilia Malmström, kes kaubanduskõnelusi veab, endale täna [eile – toim] komisjonilt mandaati küsima,“ märkis Tammist.

Millised ootused on USA-l, saab Tammisti sõnul öelda alles veebruari lõpus, kui on istutud läbirääkimiste laua taha. Wall Street Journali andmetel on Trumpi administratsiooni prioriteet saada USA põllumajandusfirmadele ligipääs Euroopa Liidu turule. Tammist lisas, et Eesti huvides on rahulikud kõnelused, kus välditakse liigseid pingeid Euroopa Liidu ja USA vahel. „Kindlasti annab komisjon parima, et see nii läheks, aga vaatame, millise mandaadiga USA tuleb,“ jäi Tammist äraootavale seisukohale.

Kaubandusleping Euroopa Liiduga moodustab vaid väikse osa USA eesmärkidest kaubanduses. Trumpi administratsioon tahab alustada läbirääkimisi ka Jaapaniga, Hiinaga proovitakse selle aasta 1. märtsiks kokkuleppele jõuda. Trump palub Kongressil ratifitseerida ka uus Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping, mis sõlmiti mullu Kanada ja Mehhikoga.

Ettevõtlusminister Tammist tunnistas, et Euroopa Liidu ja USA kõnelusi mõjutab omakorda kaubandussõda Washingtoni ja Pekingi vahel. Teisalt on Euroopa majandusele uusi turge ja võimalusi vaja, näiteks teeb Saksa autotootjaid väga murelikuks USA soov kehtestada Euroopa autotööstustele lisatariifid ja nende muret jagavad ka majandusanalüütikud, kes ennustavad Euroopa Liidu majandusmootori jõu raugemist. Tammist kinnitas, et autotollide perspektiiv on murettekitav. "Kuid USA on kinnitanud, et läbirääkimiste käigus tariife ühepoolselt ei kehtestata,“ märkis ta.

Teisalt ootab Brexiti valguses Euroopa Liitu ees suur kaubandussuhte revideerimine ja kindlustamine, et Suurbritannia lahkumisega kokkulepetesse auke ei teki. Samas tunnistas minister Tammist, et Brexitiga kaasnevat ebakindlust kaubandussuhetes on äärmiselt keeruline prognoosida, kuna praegu ei tea keegi, kuidas Ühendkuningriigi lahkumine päriselt lõpeb.

Tammist tõdes, et Euroopa Komisjon on üldiselt väga tõhusalt kaubanduskõnelusi pidanud. „Näiteks eelmisel aastal Jaapaniga vabakaubanduslepingu sõlmimine ja selle rakendamine, aga ka paljude teiste regioonide ja riikidega on kaubandusläbirääkimised kenasti edenenud,“ kiitis Tammist.

Kaubandussõjas ähvardab tekkida uus rinne

USA ja Euroopa on võtnud kaubanduskõnelustes erinevad eesmärgid, mis võib tähendada, et pinged süvenevad, kirjutas eile Wall Street Journal.

Eile toimus Euroopa Komisjoni kohtumine, kus pandi paika liidu põhimõtted kaubanduskõnelustel, mis algavad kõigi eelduste kohaselt selle aasta teises pooles. Euroopa Liidu eesmärk on jätta põllumajandus kõnelustest välja ning kaitsta regiooni põllumehi. “Me oleme väljendanud väga selgelt, me ei taha rääkida põllumajandusest,” ütles Euroopa kaubandusvolinik Cecilia Malmström eelmisel nädalal Washingtonis, kus ta kohtus USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga.

Kaks päeva pärast kohtumist avaldas Lighthizer Trumpi administratsiooni seatud “läbirääkimiste eesmärgid,” kus oli kirjas, et peamine prioriteet on saada USA põllumajandusfirmadele ligipääs Euroopa Liitu. 14 lehekülje pikkuses dokumendis kirjutati, et USA eesmärk on lahti saada ka teistest barjääridest, mis ei lase USA firmadel oma tooteid regioonis müüa.

“Ma ei tea, kuidas eurooplased eeldavad, et see sellisel juhul USA senatist läbi läheb, kui nad ei taha põllumajandusest rääkidagi?” küsis Iowa vabariiklasest senaator Chuck Grassley eelmisel nädalal.

Panused on küllaltki suured – osalt selle tõttu, et USA on Euroopat ähvardanud autotariifidega. Eriti suur huvi kokkuleppeni jõuda on Saksamaal, sest kardetakse, et autotariifid hakkavad riigi tööstussektorit negatiivselt mõjutama. Kokku ekspordib Euroopa Liit aastas 40 miljardi dollari eest autosid. Prantsusmaa, kus on väga mõjukas põllumajanduse mõjugrupp, on teatanud, et põllumajandus peab kaubanduskõnelustest välja jääma.

Lisaks põllumajandusele tahab USA saada ligipääsu ka Euroopa riikide valitsuste hanketurule. Samal ajal soovitakse välismaiste firmade ligipääsu piirangud Ühendriikidesse alles jätta.

Hetkel kuum