Äripäev • 21. jaanuar
Jaga lugu:

Investeerimise vähenenud aktiivsus kammitseb majanduskasvu

Nemad investeerivad: Selle aasta algul avas Eesti üks suurima elektroonikatootjaid, Prantsuse omanikega Eolane Tallinnas tehase, kus saab tööd üle 500 inimese.  Foto: Andras Kralla

Eesti majanduse viimaste aastate head käekäiku varjutab varasemast madalam investeerimismäär ehk investeeringute suhe lisandväärtusesse, kirjutab Eesti Panga ökonomist Katri Urke.

Investeeringuid on vaja selleks, et suurendada tootmisvõimekust ning seepärast võib investeerimismäära langus hakata pikapeale majanduskasvu pärssima, lisab Urke Eesti Panga blogis.

Eelkõige just ettevõtted on heale majanduskeskkonnale vaatamata investeerinud viimastel aastatel üsna kesiselt: mittefinantsettevõtete investeeringute suhe nende loodud lisandväärtusesse jääb alla Euroopa Liidu keskmise, juhib Urke tähelepanu. „Kogu Eesti majanduse investeerimismäär on samas Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid, mis aga tuleneb paljuski sellest, et valitsemissektori investeeringute vastava näitajaga edestab Eesti kõiki teisi ELi liikmesriike,“ lisab ta.

Peamiselt just ettevõtete viimaste aastate loiu investeerimise tõttu on Eesti investeeringumäär kahanenud 10–15 aasta taguse ajaga võrreldes veerandi võrra.

Urke võrdleb, et kui 2003.–2005. aastal moodustasid investeeringud lisandväärtusest 36,6%, siis aastatel 2015–2017 keskmiselt 27,4%. Jooksevhindades mõõdetuna mõjutab investeerimismäära ka investeeringute ja lisandväärtuse hinnakasvu erinev tempo. „Tehnoloogia arenedes on kapitalikaupade pikaajaline hinnatõus olnud muudest kaupadest ja teenustest aeglasem ja seepärast on investeerimismäär 2003.–2005. aasta keskmistes hindades mõõdetuna kahanenud vähem kui jooksevhindades. 9,2protsendipunktilisest vähenemisest ligi pool tulenebki kapitalikaupade aeglasemast hinnakasvust, kuid investeeringuteks suunatud lisandväärtuse osa on vähenenud ka reaalväärtustes ehk 2003. –2005. aasta keskmistes hindades mõõdetuna,“ selgitab ta.

Ehitatakse vähem

Urke sõnul on hoonetesse ja rajatistesse tehtavate investeeringute kahanemine täies ulatuses “reaalne” ehk tuleneb sellest, et hinnamuutusi arvesse võttes ehitatakse nüüd lisandväärtusega võrreldes vähem kui võrdluseks olevatel aastatel. „Seevastu masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute määr on langenud peamiselt masinate ja seadmete muu majandusega võrreldes märkimisväärselt aeglasema hinnatõusu tõttu. Hinnamuutustega korrigeeritult on masinate ja seadmete investeeringumäär olnud viimastel aastatel peaaegu sama mis 10–15 aasta eest. Investeeringud arvutite riistvarasse, telekommunikatsiooniseadmetesse ja intellektuaalomandisse on kasvanud tänu reaalväärtuses suurematele investeeringutele,“ seisab Eesti Panga blogis.

Kokkuvõttena leiabki Urke, et Eesti majanduse investeerimismäär on endiselt Euroopa Liidu kõrgeimate seas, kuid eelkõige just ettevõtete väiksema investeerimishuvi tõttu on see olnud viimasel ajal tunduvalt madalam kui 10–15 aastat tagasi. Ehkki investeerimismäära langusest ligi pool tuleneb kapitalikaupade hindade aeglasemast kasvust, on investeeringuteks suunatud lisandväärtuse osa ka reaalselt vähenenud, mis võib aeglustada tulevast majanduskasvu.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum