Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallas: usaldus löödi nulli

    Reformierakonna esimees Kaja Kallas püüab Keskerakonna inimesi ümber veenda, et nad ei pooldaks Keskerakonna, Isamaa ja EKRE loodavat koalitsiooni. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase veenmisel ta aga mõtet ei näe.

    Reformierakonna esimees Kaja Kallas küsib, miks ajakirjandus Jüri Ratase Keskerakonna esimehe kohalt tagasiastumise kohta midagi ei päri. "Enne valimistulemusi pidin pidevalt vastama küsimusele, kas ma astun tagasi, kui jääme teiseks," märkis ta.Foto: Liis Treimann
    Valimised võitnud, kuid teiste erakondade poolt nurka surutud Reformierakonna võimalused valitsusse saada on piiratud, tõdeb erakonna esimees Kaja Kallas. Äripäeva hommikuprogrammis antud intervjuus selgitas ta, mida erakond veel üldse ära teha saab.
    Kallas ütles, et usaldus nii Keskerakonna kui ka Isamaa vastu on saanud viimastel nädalatel palju pihta. Selleks, et midagi üldse ära teha saaks, tuleb aga löögid seljataha jätta.
    Milliste omadussõnadega te viimast nädalat kirjeldaksite?
    (Turtsatab naerda) See on nüüd hea küsimus. No ma ütleks, et pingeline… (mõtleb pikalt)
    Mõtlema panev, nagu näha?
    Just-just. Palju sellist… ma ei tahaks öelda, et üllatust pakkuv, kuid ootamatusi pakkuv äkki.
    Teile ei tulnud esmaspäeval enam üllatusena, et Keskerakond, kes ütles reedel Reformierakonnale ära, hakkas koalitsioonikõnelusi pidama Isamaa ja EKREga. Milline stsenaarium teid praeguses olukorras veel üllataks?
    Praeguses olukorras eks me tööta selle nimel, et praegust koalitsiooni ei tuleks. Me leiame, et see ei oleks Eestile hea väga mitmes aspektis. Esiteks oleme alati olnud avatud riik ja me oleme sellest palju võitnud. Kui valime nüüd suletuse tee, siis pole sellest Eestil midagi võita. Kui vaadata koalitsiooni kooslust, siis valitakse suletuse tee. Erinevaid põhjusi saaks veel välja tuua, miks see pole minu arvates Eesti arengule hea.
    Keskerakonna inimestele ei ole esitatud täit tõde ja neid on viidud eksiteele, kallutatud tagasi selle koalitsiooni toetamise poole, kuigi laual on olnud ka teised variandid. Tahame, et nad saaksid aru, mis Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus Eestile kaasa tooks. Minu jaoks oleks positiivne üllatus, kui nii mõnigi riigikogu liige, kes peab koalitsiooni heakskiiduks rohelist nuppu vajutama, leiab endas selle julguse ja riigimehelikkuse ja ütleb, et ta pole sellega nõus. Kui koalitsiooni tegijad saavad teadmise, et neil ei ole koos vajalikke hääli, et koalitsioon läbi suruda, siis võib-olla mõtlevad nad tõsiselt, kas ikka tasub seda teha.
    Kuidas see inimeste ümberveenmine ikkagi käib? Helistate inimesi läbi, käite ukse taga?
    Esiteks me lükkame ümber valesid, mis on ka meedias levinud ja mida Keskerakonna liikmed esitavad. Kas või kirjeldused minu ja Jüri Ratase omavahelistest vestlustest, mis on ilmselgelt valed. Kui on kaks osapoolt ja mina kinnitan, et väited ei vasta tõele, siis võib-olla Keskerakonna liikmed mõtlevad ümber.
    Teiseks on see, mida teevad ka Keskerakonna inimesed, näiteks Raimond Kaljulaid. Ta kutsub üles inimesi realistlikult mõtlema. Sõnum on, et inimesed saavad otsustada, kas nad annavad koalitsioonile toetuse või ei.
    Keskerakonna üks juhatuse liikmeid Mihhail Kõlvart on koalitsiooni vastu, kuid ta ei tee selle vastu midagi. Kas olete püüdnud ka teda ümber veenda rohelist nuppu mitte vajutama?
    Mina isiklikult pole temaga suhelnud, kuid ma tean, et Vene meedias ja just sotsiaalmeedias küsitakse, mis sellest kasu on – ütlete, et olete vastu, kuid te ei tee ju mitte midagi. No tehke siis! Sõna eraldi ei maksa midagi. Ma usun, et ta saab seda survet oma valijatelt.
    Kui vaadata Postimehe tellitud eriuuringut erakondade toetamise kohta, on näha, et vene valijate hulgas on Keskerakonna toetus kukkunud drastiliselt.
    Kas on oodata ka ülejooksikuid?
    Ma ei oska seda praegu nii öelda, asi pole ju selles. See, et inimestel on oma maailmavaade – ja Keskerakonna ja Reformierakonna lahendused probleemidele on tihti erinevad – ei ole midagi olemuslikult valet. Me peamegi vaidlema, mis kuldne kesktee on. Minu jaoks on praegu küsimus selles, et võid olla Keskerakonnas, kuid oled ikkagi Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooni vastu, sest see pole Eestile hea.
    Milliseid valesid Keskerakonna liikmetele teie arvates ette söödetud on?
    Näiteks need väljaütlemised, justkui mina olen pakkunud sellist lahendust koalitsiooniks, kus Reformerakond saab kõik on lubadused täita ja Keskerakond ei saa midagi. See on ju lausvale. Olen olnud 14 aastat advokaat, olen väga palju lepinguid läbi rääkinud. Tean, et noored advokaadid vahel tahavad teha lepinguid, kus oma kliendile jäävad ainult õigused ja teisele poolele kohustused. Kuid selline leping ei saa kunagi töötada. Leping peab olema selline, et poolte kasud on tasakaalus, muidu koostöö toimida ei saa. Me ei sõlmi ju lepingut üheks päevaks, vaid neljaks aastaks. Mängus on Eesti tulevik.
    Miks mina arvasin, et mõistlik on alustada koalitsiooniläbirääkimisi just Keskerakonnaga, on see, et me oleme poliitilise spektri erinevates kohtades, ehk siis me esindame võimalikult paljude Eesti inimeste huve. Teiseks me saaksime lahendada selliseid olulisi probleeme, nagu näiteks tööjõu teema, eestikeelse hariduse teema. Me saanuks neid probleeme lahendada nii, et vene kogukond ei saaks kannatada ja uusi lõhesid ühiskonda ei teki.
    Ei vasta tõele, et olen tahtnud kedagi alla suruda. Vastupidi, pakkusin võrdsetel tingimustel koostööd, nii eelarve, lubaduste arvu kui ka ministrikohtade poolest.
    Kas olete püüdnud ka Jüri Ratast ümber veenda?
    Ei, sellel ei tundu olevat mingit mõtet. Kui üritasin teda veenda, siis ega tema minuga aus ei ole olnud.
    Aga Helir-Valdor Seedrit?
    Jaa, temaga olen ma rääkinud küll. Ega tema ka minu suhtes aususega just hiilanud ei ole. Kui praegu loodav koalitsioon nüüd ei õnnestu, siis loomulikult peame hakkama usalduse loomisega nullist peale. Usaldus on saanud väga palju pihta.
    Reformierakonna juhatuse koosolek. Viimastel nädalatel on juhatus pidanud kokku tulema väga mitmeid kordi, et jälle uut poliitilist olukorda arutada.Foto: Liis Treimann
    On räägitud palju sellest, et Keskerakond on praegu sisekriisis, kas teha koostööd EKREga või ei. Kuidas on Reformierakonnaga lood on?
    Meie oleme ühtne, mingeid võbelusi ei ole. Loomulikult me pole olukorraga rahul ja teeme kõik selleks, et olukorda muuta.
    Saime valimisvõidu, kuid kampaania oli väga raske. Meedia meid ei hellitanud, kuid tegime hea tulemuse. Valija andis selge hinnangu, et nad tahavad näha Reformierakonda valitsuses. Omavahelisteks kemplusteks praegu aega ei ole.
    Enne valimisi räägiti väga tihti, et kui te Reformierakonda võiduni ei vii, peate võtma vastutuse ja esimehe kohalt lahkuma. Seda survet teil praegu pole?
    No kuidas, me võtsime läbi aegade suurima valimisvõidu, ükski erakond ei ole kunagi nii palju kohti riigikogus saanud. Väga raske on mulle midagi kampaania osas ette heita. Enne valimistulemusi pidin pidevalt vastama küsimusele, kas ma astun tagasi, kui jääme teiseks, kas võtan vastutuse. Kas ajakirjanikud on sama küsimust esitanud Jüri Ratasele? Kui vaatame numbreid, jäid nad meile ikka päris palju alla. Kas Ratas võtab selle eest vastutuse?
    Suhted Jüri Ratasega teil kõige paremad pole, kuid kuidas on lood Kadri Simsoniga? Nii valimispäeval kui ka järgmisel hommikul ütles Simson mitmel korral tugevalt, et Reformierakonnaga valitsusse minek on viimane valik.
    Olen Kadri Simsoniga alati hästi läbi saanud. Vaatasin ka huviga neid väljaütlemisi. Mõtlesin juba valimiskampaania ajal, et Kadrile sobib opositsioon palju paremini kui valitsuses olemine. Kui tuli valimiste järgne esmaspäev, vaatasin kohe, et ta on võtnud juba sõjaka opositsionääri hoiaku. Justkui ta ei tahagi valitsusse minna. Võib-olla isiklikult sobiks see roll talle rohkem, sest ta on seda kauem teinud.
    Isiklikult saame kenasti läbi. Siiamaani tundus, et saame ka Jüri Ratasega hästi läbi, kuid… eks seda usaldust peab hakkama uuesti ehitama.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.