Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nädala lood: tippjuhi lõppvaatus, unistus ministrikohast ja näpud sügaval hoiupõrsas

    Keskerakonna valimispidu: Raimond Kaljulaid (vasakul) ja Jüri Ratas.Foto: Liis Treimann

    Selle nädala olulisemad teemad Äripäevas tõid lugeja ette ühe börsifirma kursimuutuse ja suure koondamise, aga ka uudise Eesti firmast, kes sõlmis diili, millest enam paremat ilmselt olla ei saagi.

    Nädala olulisemate ettevõtlusuudiste kõrval tõi Äripäev lugejate ette ka ootamatu olukorra riigi rahanduses ja juhtis tähelepanu sellele, kuidas Isamaa juhi Helir-Valdori Seederi sõnad ja teod liiguvad eri suunas.
    Baltika tippjuhi viimane reform
    Esmaspäeva hommikul avaldas Äripäev artikli „Meeleheitel Baltika trikitab bilansiga“, kus muu hulgas rääkis pikaajaline Baltika investor Tarmo Kõiv, et tema meelest oleks Baltika juhtimisse vaja nooremat verd. "Ma kunagi olen Meelis Milderit väga austanud, aga kui kogu ülejäänud turg on kümme aastat tõusnud ja Baltika kümme aastat langenud... Kas nad tõesti ei oska majandada? Ma ei tea, kas Meelis Milderi hoidmine on ikka päris õige tegu," rääkis Tarmo Kõiv. Äripäev avaldas esmaspäeval ka juhtkirja pealkirjaga „Igaühel saab parim enne läbi – ka Baltika juhil“.
    Esmaspäeval teataski Baltika suurtest muudatustest. Kõlas pommuudis: Baltika lõpetab Eestis tootmise ja koondab sadu inimesi. Kaasati uus juhatuse liige Mae Hansen ning Meelis Milder teatas, et kui see reform on ellu viidud, on ilmselt temalgi aeg kõrvale astuda.
    Pisut rõõmustavamaid uudiseid
    Vast kõige meeldivam uudis sel nädalal oli Eesti ettevõtte Fortumo teade koostöö alustamisest maailma ühe kõige suurema ettevõtte Amazoniga. Äripäev pealkirjastas artikli julgelt: Fortumo tõukab Amazoni uutele turgudele. Eestlaste mobiilimakselahenduste ettevõte Fortumo nägi Amazonis enda jaoks suurt võimalust hiiglaslike turgude haaramiseks. Koos võetakse ette üks suuremaid kasvuturge India.
    Veel üks ettevõtja, kes hiljuti uut suurt turgu napsama läks, on praamikuningas Vjatšeslav Leedo. Eelmise aasta sügisel avas Leedo ettevõte Saare Erek Hiinas puitmajatehase, mis on nüüd saavutanud täisvõimsuse ning vajab pidevalt investeeringuid. Seetõttu on pidanud Leedo firmad Eestis püksirihma koomale tõmbama ja mitmel puhul on tekkinud maksuvõlg.
    Võlgadest oli sel nädalal juttu veelgi, kui Äripäeva ajakirjanik astus sisse pankroti teed käiva Weekendi festivali võlausaldajate koosolekule. Artiklis „EASi rahaga ei ole Weekend Festival enam varatu“ on vaat et kõige tähelepanuväärsem hoopis fakt, et pankrotitoimkonda valiti võlausaldajatena korraldajafirma endaga seotud ettevõtete esindajad.
    Weekend Festival Balticu juhatuse liige John Rugemalira andis kohtu ees võlgniku vande. Enamik võlausaldajaid ning ka Rugemalira ei soovinud, et järgnenud esimese võlausaldajate koosoleku ajaks ajakirjanikud kohtusaali jääksid.Foto: Andras Kralla
    Kahtlane lugu riigi rahadega
    Tuliseks läks Äripäeva veergudel ja avalikkuses siis, kui riigikontrolör Janar Holm avaldas Äripäevas arvamusartikli „Valitsus on pistnud käe sügavale töötajate ja tööandjate hoiupõrsasse“. Muu seas selgus jahmatav tõsiasi: keskvalitsuse enda vaba raha sai likviidsusreservis otsa juba 2015. aasta novembris, sellest ajast peale on riigi jooksvaid kulusid makstud peamiselt töötukassa rahast.
    Arvamusi jätkus: riigikogu liige Jürgen Ligi süüdistas tööstuskindlustusmaksetelt kogutud raha kulutamises valitsuse lodevat eelarvepoliitikat. Rahandusminister Toomas Tõniste nimetas senist reservide kasutamist efektiivseks majandamiseks. Andmed näitavad, et reserv jäi suurimast tükist ilma peaminister Taavi Rõivase ajal, mille peale Taavi Rõivas teatas, et toonane miinus ei tulenenud mitte puudujäägist, vaid ühekordsetest investeeringutest.
    Poliitikute tegemised
    Sel nädalal ütlesid Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder välja esimesed mõtted, mis läbirääkijatel on majanduse kohta. Kõige rohkem huvi pakkuvaid teemasid, näiteks pensionireform ja Rail Baltic, pole veel puudutatud.
    Nädala lõpus rääkis Kadri Simson, et kõneluste suletud uste taga on tegelikult tehtud rohkem otsuseid, kui avalikkusele on teada antud. „Need läbirääkimised on kõige raskemad, mille juures mina olen olnud,“ tunnistas ta pikas intervjuus.
    "Kui valimisööl tulemused selgeks said, sai ka selgeks, et minu jaoks ühtegi meeldivat varianti laual ei olnudki," ütles Kadri Simson. Foto: Andras Kralla
    Vaikselt räägitakse ka sellest, kes saab ministriks. Näiteks on läinud liikvele jutt, et EKRE liikmest Jaak Madisonist saab uues valitsuses siseminister. Madison vastas, et tegu on väga suure spekulatsiooniga ja talle keegi sellist pakkumist teinud ei ole. Küsimuse peale, milliseid ministrikohti EKRE enda kätte saada sooviks, vastas Madison naerdes, et nad tahaksid tervet valitsust enda kätte.
    Poliitikutega tegeles Äripäev sel nädalal veel, kui avastas, et Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder (54), kes propageerib II pensionisamba vabatahtlikuks tegemist, ise väärtpaberitesse ei investeeri ega ole raha pannud ka teise pensionisambasse. Seeder tõdes, et pensionipõlve tuleb tal veel järgnevatel aastatel kindlustada ning seni on ta panustanud rohkem perekonda. „Usun, et olen teinud õigesti. Küll elu ja tulevik näitavad, mis võimalusi veel järgmistel aastatel pensioni kindlustamiseks on. Mõelnud olen selle peale aga küll,“ ütles ta.
    Kõikide erakonnajuhtide portfelle saab uurida allaolevalt graafikult ja artiklist "Erakonnajuhtide porfellid sisaldavad nii võlgu kui ka investeeringuid".
    Veel kaks põnevat lugu
    Vaieldamatult kõige rohkem huvitas Äripäeva tellijaid lõppeval nädalal lugu kuuldustest, et Margus Linnamäe paiskab oma kuulutusteärid müüki. Nimelt liigub informatsioon, et müügis on Margus Linnamäele kuuluvad kuulutuseärid, näiteks City24, KV.ee, osta.ee ning samasugused Läti ja Leedu kuulutusteportaalid. Teadaolevalt on nende portaalide vastu huvi üles näidanud mitu välisinvestorit.
    Lisaks soovitab Äripäev tähelepanu pöörata uudisele „Venemaa tekstiilitööstur ajas äri Danske ja Eesti kaudu“. Äripäeva ajakirjanikule jäi Danske mitteresidentidest klientide seast silma prominente Vene suurtööstur ja Ühtse Venemaa poliitik, endine senaator, kes vaatamata Eesti ja teiste offshore'ide kaudu keerutatud miljonitele on nüüd end leidnud pankrotist.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Leedu külmkapitootja otsustas börsilt lahkuda
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Leedu külmkapitootja Snaige aktsionärid otsustasid aktsia denoteerida, teatas Balti lisanimekirjas noteeritud ettevõte täna börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.