Äripäev • 8 aprill 2019

Naaberriikide mõju Eesti majandusele nõrgeneb

Aastavahetuseks saabus Venemaalt Eestisse saabunud külalised.  Foto: Andras Kralla

Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja kirjutab, et kuigi väike ja avatud majandusega Eesti sõltub suurel määral lähiriikidest, on see mõju viimase viie aastaga vähenenud.

Rõbinskaja kirjutab:

Eelmisel aastal eksportisid Eesti ettevõtted lähiriikidesse – Soome, Rootsi, Lätisse ja Venemaale – kaupu ja teenuseid kokku 8 miljardi euro eest, mis on umbes 40% koguekspordist. Viis aastat tagasi oli see osakaal suurem – ligikaudu pool koguekspordist läks lähiriikidesse.

Äramärkimist väärib Venemaa, kuna idanaabri turule suunatud ekspordi osakaal koguekspordis on viie aasta jooksul vähenenud neli korda ning moodustas mullu vaid 2%. Hinnanguliselt panustasid need neli riiki Eesti SKPsse läbi ekspordi eelmisel aastal ligikaudu viiendiku, sealhulgas ainuüksi Soome ligikaudu kümnendiku.

Lähiriikide turistid Eestile olulised

Eelmisel aastal külastasid välisturistid Eestit 6 miljonil korral. Kõikide välisturistide kulutused Eestis moodustasid 5,9% Eesti SKPst. Naaberriikide turistide kulutused moodustasid 3,3% Eesti SKPst ehk nende kulutuste osakaal oli mullu ligikaudu 60% kõikide välisturistide kulutustest. Samas on see osakaal järjest vähenenud – viis aastat tagasi oli see veidi üle 70%. Põhjuseks on Venemaa ja Soome turistide kulutuste osakaalude vähenemine. Soome turistide kulutuste osakaal kõikide turistide Eestis tehtud kulutustes oli endiselt suurim – 37%.

Eestit külastavate naaberriikide turistide külastuste arv eelmisel aastal vähenes, kuid vaatamata sellele kulutasid nad siis 1,5% rohkem võrreldes eelneva aastaga.

Soome ja Rootsi on mõjutavad investeeringute kaudu

Lähiriikide Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute seis oli möödunud aastal 11,6 miljardit eurot, mis on 55% kõikidest välisinvesteeringutest. Ligikaudu pool otsestest välisinvesteeringutest on tulnud Soomest ja Rootsist. Kuigi investeeringud meie lähiriikidest on pikemas ajavõrdluses kasvanud, on nende osakaal kogu välisinvesteeringutes langenud.

Samuti on meie lähiriigid pakkunud Eesti ettevõtetele võimalust oma äritegevuse laiendamiseks. Kokku moodustasid Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa möödunud aastal Eesti ettevõtete välismaal tehtud otsestest välisinvesteeringutest enam kui kolmandiku. Suurimad välisinvesteeringud on tehtud Lätti – möödunud aasta seisuga ligikaudu viiendik kõikidest Eesti ettevõtete tehtud otsestest välisinvesteeringutest. Kuigi investeeringud Lätti on kasvanud, on nende osakaal pärast viimast majanduskriisi oluliselt vähenenud – kümme aastat tagasi oli Läti osakaal Eestist tehtud otsestes välisinvesteeringutes ligikaudu kolmandik. Otseinvesteeringute osakaal Venemaale on samuti viimase kümne aasta jooksul tugevasti vähenenud ning moodustas eelmisel aastal vaid 4%.

Portfelliinvesteeringud voolavad välja

Eelmisel aastal jätkus portfelliinvesteeringute netoväljavool. 2018. aastal tehti Eestist välisriikidesse 12,8 miljardit eurot portfelliinvesteeringuid , samas kui välisriikidest Eestisse tehtud portfelliinvesteeringud olid 2,4 miljardit eurot. Netoväljavoolu taga oli Euroopa keskpankade varaostukava raames keskpanga investeeringud võlaväärtpaberitesse ning pensionifondide investeeringud. Eestist naaberriikidesse tehtud portfelliinvesteeringud ületavad samuti nendest riikidest siia tehtud portfelliinvesteeringuid, mille taga on peamiselt pensionifondide investeeringud. Eelmisel aastal toimus aga Eestisse lähinaabritelt portfelliinvesteeringute netosissevool, samas kui eelnevatel aastatel on toimunud väljavool. Meie naaberriikidest suurim osakaal siia ja siit tehtud portfelliinvesteeringutes on Soomel. Venemaa osakaal portfelliinvesteeringutes on aga väikseim.

Palka teenitakse pigem lähivälismaal

Möödunud aastal moodustas naaberriikides teenitud tööjõutulu ligikaudu 60% meie inimeste välismaal teenitud tööjõutulust. Soome osakaal on küll suurim – 44%, kuid see on viimastel aastatel vähenenud. Soomes teenitud tööjõutulu languse taga on Eestist Soomes tööl käivate inimeste vähenemine. Samas on Eesti inimeste välismaal teenitud tööjõutulu Eestis töötavate inimestele töötasu kogusumma kõrval võrdlemisi tagasihoidlik – ligikaudu 3%.

Lähinaabrite mõju väheneb

Naaberriikide mõju Eesti majandusele on vähenenud ning väheneb meie hinnangul veelgi. Meie prognoosi järgi peaks välisnõudlus lähimal paaril aastal pakkuma Eesti ettevõtetele vähem ekspordivõimalusi, sealhulgas ka lähinaabrite turgudel. Seega peaks lähiriikidesse suunatud Eesti ettevõtete eksport panustama vähem Eesti majanduskasvu. Tööjõupuudus, kulude kasv ning aeglasem tootmismahu kasv võivad aga pidurdada Eestisse tehtavaid otseinvesteeringuid. Lisaks peaks meie hinnangul Põhjamaade aeglasema majanduskasvu tõttu sealne nõudlus välistööjõu järele tasapisi langema, mis omakorda vähendab Eestis jaoks välismaal teenitud tööjõutulu.

Hetkel kuum