• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus ametnik tõi miljoneid säästu

    Kui kaitseväe hanget hakkas korraldama uus ametnik, tuli pakkujaid ühe asemel mitu ja autod soetati kümneid miljoneid kroone soodsamalt.

    Kaitsevägi korraldab iga nelja aasta järel enam kui paarisaja majandussõiduki rentimiseks riigihanke. Viimase hankega vähenes rentimisele kuluv summa mitukümmend miljonit krooni, kusjuures sõidukeid oli rohkem kui varasemal perioodil.
    Kas põhjuseks on ainult buumi- ja masuaja automüügi erinev konkurents, natuke muudetud hanketingimused või hoopis selles, et kaitseväes viis hanget läbi teine inimene teiste põhimõtete järgi?
    Kui 2006. aasta hanke läbiviimise eest vastutas ning sõlmis rendilepingu praegune Kaitseväe peastaabi J-4 tehnikajaoskonna ülem kapten Raul Järviste, siis 2010. aasta hankedokumendid valmistas ette ja juhtis hankekomisjoni Kaitseväe Logistikakeskuse hangete teenistuse juhataja Neeme Kass.
    Eelmise aasta hankel esitasid pakkumused neli liisinguettevõtet, 2006. aastal ainult üks. Balti Autoliisingu AS (nüüd Swedbank Liising – toim.) kaudu soetati toona Opeli sõiduautod, Fordi bussid ning Nissani kastiga džiibid.
    “Kaitseväe seisukohalt oli 2006. aasta leping halb, sest oli ainult üks pakkuja,” tunnistab toonase hanke läbi viinud Järviste. Järviste sõnul analüüsiti ka, miks tuli ainult üks pakkumus. “Jõudsime järeldusele, et automüüjatel polnud 2006. aastal huvi müüa.”
    Mulluse hanke eest vastutav Neeme Kass tunnistab kahte hanget võrreldes, et praegused tingimused tagavad varasemaga võrreldes rohkem rahalist säästu. Kokku vähenes rentimisele kuluv summa 36 protsenti ehk ligi 30 miljonit krooni.
    Peastaabi ees parklas seisavad uued Peugeot'd ning ka üks Opel Vectra. Järviste laseb pöidlaga vajutada Opeli stangel, näitamaks, kui kvaliteetne ja kõva on selle materjal. Vastukaaluks surub ta Peugeot' plastile ja räägib, et juba kümmekond esistanget on purunemise tõttu välja vahetatud. Samuti olevat Peugeot'del probleemiks pakases käivitumine.
    "Olin pessimistlik Opelite suhtes, kuid tõrgete arv kilomeetri kohta oli neil väike. Opelite ja Fordidega polnud kordagi tehnilisi probleeme," kiidab ta 2006. aasta hankega soetatud sõidukeid.
    Näide, kuidas 6000 eurot kokku hoiti:Koos käibemaksuga tasus kaitsevägi 5kohalise Opel Combo rentimise eest nelja aastaga kokku peaaegu 300 000 krooni (ligi 19 000 eurot). Samas hinnaklassis Peugeot Partneri kasutamise eest maksab kaitsevägi 191 865 krooni (12 262 eurot).
    Portaali Auto24 andmetel küsitakse erinevates Amservi esindustes praegu müügis olevate Combode eest 5300-6900 eurot. Lisaks maksis kaitsevägi autode tagastamisel iga masina pealt keskmiselt veel vähemalt 500 eurot (7825 krooni), kuna vastavalt sõlmitud lepingule pidid tagastatavad autod olema valmistajatehase komplektsuses ning neil ei tohtinud olla väliseid ega salongisiseseid kahjustusi.
    Pikemalt loe tänasest Äripäevast või osta päevapilet http://www.aripaev.ee/mod/mobiil/paevapilet.html.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.