"Saneerimine on paberil ilus"

Kuidas kavatsete Lindaliini saneerimise teel terveks ravida?See on väga detailne küsimus, meil on saneerimiskava, kus on kohustused ja prognoosid välja toodud, lähtuvalt eelnevatest aastatest. Bilanss ja planeerimine, seda on raske suusõnaliselt edasi anda. Ettevõttel on tegelikult täiesti toimiv mudel olemas, kuid mingitel aastatel jäid nad ühe laevaga, kuid oli olemas kaks meeskonda ja nii see miinus tiksus seal. Pangaintressid ja kõrvalnõuded viisid kohustused nii suureks, et sealt tulenevalt kõrvalkohustusi polnud võimalik enam ära katta.

Kui suur on hetkel kogu miinus, saneeritav summa?Ma ei tahaks seda peast öelda, need numbrid on täiesti kirjas ja olemas, aga kuna ma olen hetkel tõbisena kodus, siis ei tahaks peast seda öelda.

Kes on suurimad võlausaldajad?Swedbank on see, kelle nõuete tagamiseks on laevad ja sisuliselt Swedbank on ka see, kes kogu protsessi oma nõutega kontrollib. Need paadid tänase seisuga tagavadki ainult Swedbanki nõuet. Kuna Swedbank on nõus tulema kõrvalkohustuste ja saneerimisega kaasa, kahandama oma nõuet, siis on ettevõttel võimalik ka jätkata.

Teie liitusite ettevõttega möödunud aastal?Jah, eks mina olen passiivne aktsionär olnud. Me oleme aktiivselt osalenud saneerimise ettevalmistamises ja diskussioonis, kuid Enn Rohula on meil ikka tegev juhatuse liige.

Kas te usute, et saneerimine õnnestub?See on nii raske küsimus! Numbriliselt Exceli tabelis õnnestub kindlasti, see on väga ilus asi. Aga siin on ka mingisugune periood vahepeal, et mis toimub kuni aprillikuuni, oleks vaja need paadid vette ja liinile saada siis. Kuid sinnamaani tuleb ka elada. Inimfaktor on see kõige keerulisem osa.

Küsin seda seepärast, et Eestis pole need saneerimised just ülemäära edukad olnud.Ma tean jah seda, aga meie puhul on lihtsam – blianssplaan ja saneerimiskava on töökindlad. Kuid alati on olemas igasugused ohud, tootmisvahendid on meil ju kaks laeva, looduskatastroofid või arulagedalt halb tormine suvi või konkurentsis liiga palju laevu või tööjõudu ei leia – riskifaktoreid on siin kümneid ja sadu.

Oletame, et saneerimine õnnestub, kuidas te kavatsete klientide usalduse taasvõita?Kliente see saneerimine niivõrd ei puuduta. Paadid on tegelikkuses ju viimastel aastatel kogu aeg liinil olnud, natuke saab neid ka paremaks ja ilusamaks teha, kliente pole see väga palju puudutanud.

Kui tormised ilmad, mil reisid ära jäävad, välja jätta?Aga see jääb, see on ilmafaktor. Nagu suure uduga ei lenda ka lennukid välja. Kuid ilmselt tuleb meil hooaega lühendada, graafikuid üle vaadata ja teavitussüsteemi parandada juhul, kui laevad välja ei lähe. Kuid, kui mere peal on kole ilm, siis ei saa ju minna, sest vastasel juhul see paat upub ära ju.

Kuid ka koledate ilmade statistikat vaadates – see pole riskifaktoriks, et seepärast saneerimiskava ei toimiks. Inimfaktor on ikka kõige suurem risk, tööjõud, personal. Nii palju on spetsiifiliste nõuetega töötajaid ja üsna palju laevu tuleb uuesti liinile. Tuleb korralik personal leida. Sisemine osa on raskem kui turuosa tagasi saamine.

Kas professionaalset personali pole võtta?Jah, palju on laevapereliikmetel ju ka erinõudeid, parvetunnistused jms. Laevu on liinil ka palju, Eckerö jt teised on toonud laevu ka juurde ja Eesti lippde alla, nad saavad Eesti tööjõudu võtta nüüd ka ju. Kuid meie kaadrivoolavus pole õnneks nii suur.

TAUSTMöödunud 2013. aastal kaasas ettevõtte senine omanik Enn Rohula investoreid ning ettevõtte omanikeringis on nüüd lisaks temale ka 60% osalusega Tartu ettevõtjate Urmas Sardise ja Janek Veeberi ettevõtte Ferry Service.