20 viisi, kuidas rikas vaesest erinevalt mõtleb

Sellisele järeldusele jõudis raamatu "Kuidas rikkad mõtlevad" autor Steve Siebold. Business Insider ja The Roosevelts vahendavad 20 ideed raamatust.

Keskmine inimene on ajupestud ja leiab, et rikkad on kas õnnelikud või on rikkus teiste suhtes ebaaus. Seetõttu kaasneb ka madalama sissetulekuga ühiskonnagruppides rikkaks saamisega häbitunne. Ehkki teatakse, et rahaga õnne osta ei saa, muudab selle olemasolu elu lihtsamaks ja nauditavamaks.

Rikkad otsivad viise enda õnnelikumaks tegemiseks. Nad ei püüa teeselda, et püüavad maailma päästa. Mitte nii rikkad näevad seda kui negatiivset käitumist ja see hoiab ka neid vaesena. Kui sa ei hoolitse enda eest, ei saa sa ka kellegi teise eest hoolitseda. Sa ei saa jagada seda, mida sul endal ei ole.

Samal ajal, kui massid ootavad juhuste kokkulangemist, õigeid numbreid ja palvetavad heaolu saabumise nimel, siis suurepärased lahendavad probleeme. Kangelane, keda keskklass tegutsema ootab, võib olla jumal, riik, nende ülemus või elukaaslane. Selline keskpärane mõtteviis süvendab ka keskpärast suhtumist ellu ja asjatut ootamist, kui aeg tiksub.

Paljudel maailma tipptegijatel on puudulik haridustee, kuid nad on oma rikkuse saanud oma oskuste rahaks tegemisega. Samal ajal on massid veendunud, et magistri- või doktorikraad sillutavad tee rikkuseni ja see sirgjooneline mõtlemine hoiab neid tagasi. Rikkad ei hooli vahenditest, vaid lõpptulemusest.

End üles töötanud miljonärid said rikkaks, sest nad uskusid endasse ja plaanisid unistusi, eesmärke ja ideid homsesse, samas vaevlevad enda paremaid päevi minevikku jätnud tavainimesed depressiooni ja rahulolematuse käes.

Ootus mugava pensionipõlve järele muudab haritud, targa ja muidu eduka emotsioonidest juhinduvaks. Tipud samas näevad raha sellisena nagu see on - vahend, mis pakub võimalusi ja valikuid.

Keskmisele inimesele võib jääda mulje, et rikkad töötavad kogu aeg, aga kõige targem tippude strateegia on leida üles oma kirg ja viis sellega elatist teenida. Samal ajal teevad keskmikud tööd, mis neile ei meeldi, kuna raha on vaja ning neile sisendab nii kool kui ühiskond, et maailm on sirgjooneline, võrdsustades teenimise vaimse või füüsilise pingutusega.

Psühholoogid ja paljud teised terviseeksperdid soovitavad tihti inimestel oodata vähem, et vältida pettumust. Keegi ei jõuaks eales rikkuseni ülikõrgete ootusteta.

Legendaarne kinnisvaraärimees, miljonär Donald Trump kogus omale üheksa miljardit dollarit võlgu, kuid sai pärast seda rikkamaks kui varem. Samal ajal ootavad keskmised oma tegudele kiiret edu. Tipud õpivad ja kasvavad iga kogemuse abiga, olgu selleks õnnestumine või ebaõnn. Teadmine, et kogemusele järgneb nn boonus, paneb neid võimsalt sooritama.

Keskmine inimene leiab, et rohkema raha tootmiseks on vaja raha. Samas ei karda rikkad enda tulevikku teiste raha toel kindlustamaks. Rikkad teavad, et pole oluline, kas neil jagub piisavalt millegi hankimiseks. Oluline on, kas see on üldse väärt ostmist, investeerimist või ihalemist.

Edukalt aktsiaturgudele investeerimiseks pole vaja vaid häid teadmisi matemaatikast. Rikkad teavad, et finantsturge juhtivad emotsioonid on ahnus ja hirm, ning nad arvestavad need sisse trendidesse, mida jälgivad. Inimloomuse tundmine ja sellega arvestamine annab neile strateegilise eelise varanduse kasvatamiseks.

Rikkad soovitavad, saa rikkaks nii, et sa saad seda endale lubada.

Rikkad ei õpeta lastele mitte vaesematele ülalt alla vaatama, vaid ühiskonda ja selle toimimist realistlikult. See paneb järeltulijad hiljem rikkuse poole püüdlema.

Rikkad teenivad rohkem, sest ei karda tunnistada, et rahaga saab palju probleeme lahendada ja rahalist meelerahu hankida. Keskmised samas peavad raha suureks kurjaks, mida lihtsalt tuleb taluda.

Ehkki rikkad tihti ei panusta formaalsesse haridusse, jätkavad nad õppimist ka pärast ülikooli lõpetamist. Esimene asi, mida sa rikkuri elamisse sisse jalutades märkad, on näiteks suur raamatukogu teostest, mis aitasid neil oma rikkust koguda. Keskklass loeb novelle, tabloid- ja meelelahutusajakirjandust.

Keskklassi halvustav suhtumine rahasse paneb rikkad omasugustega aega veetma. Tihti peab keskklass seda snoobitsemiseks. Selline sildistamine on üks viis, kuidas tavainimene end paremini tundma tahab panna ning enda keskpärasust õigustab.

Rikkad keskenduvad sellele, mida nad riske võttes teenida võivad, mitte olemasoleva säilitamisele. Massid on nii keskendunud allahindluskupongide lõikamisele ja säästmisele, et magavad maha suure osa võimalustest.

Iga investor kaotab vahel raha, kuid rikas teab, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, alati saab rohkem teenida.

Miljonäriks saamiseks tuleb riskida, sellega teadmisega ei tule enamus keskmikest toime. Füüsiline, psühholoogiline ja emotsionaalne mugavus on see, mida keskmised otsivad. Tipud samas tunnistavad, et rikkaks saamine pole mugav või lihtne ja nad õpivad end ebakindluses hästi tundma.

Arvamus, et rikkus tuleb pere arvelt, on müüt. Massid on ajupestud, et pead valima kas ühe või teise. Rikkad teavad, et võid saada kõike, kui seda soovid ja selle nimel töötad.