Türgi peletab välisinvestoreid

Poliitiline ebastabiilsus Türgis sai hoo sisse mullu suvel, mil tuhanded meeleavaldajad kogunesid Istambuli peaväljakule, et näidata üles oma pahameelt peaminister Recep Tayyip Erdogani autokraatse valitsemisstiili suhtes.

Vaid mõne nädalaga kukkus Türgi aktsiaturg 20%. Lisaks kaotas Türgi liir aastaga ligi veerandi oma väärtusest.

Praegu on poliitiline olukord riigis endiselt pinev. Peaministripartei võitis küll ülekaalukalt märtsi lõpus toimunud kohalikud valimised, kuid möödunud aasta lõpus partei ümber lahvatanud korruptsiooniskandaal ja märtsis antud käsk piirata sõnavabadust Twitteri ja YouTube'i keelustamisega on tekitanud nii sisepoliitilisi pingeid kui ka rahvusvahelist pahameelt. Lisaks on peaminister oma autoritaarsete väljaütlemistega kogunud palju vaenlasi ning pannud ka investorid Türgi väljavaadetes kahtlema.

Hoolimata ärevatest aegadest ületas Türgi majanduskasv mullu analüütikute ootusi, küündides esialgsetel andmetel 4%ni. Hiljuti rääkis Türgi rahandusminister Mehmet Simsek CNBC televisioonile, et esmased tööstustoodangu näitajaid annavad lootust, et ka tänavu esimeses kvartalis jääb SKP kasv samale tasemele. Väliseksperdid aga Türgi valitsusliikmete optimismi ei jaga. Bloombergi analüütikud alandasid veebruarikuises prognoosis riigi käesoleva aasta majanduskasvu prognoose 3,2%-lt 2,2%-le.

Lisaks otsustas reitinguagentuur Moody's hiljuti langetada Türgi valitsuse võlakirjareitingu väljavaate stabiilselt tasemelt negatiivseks. Türgi valitsuse võlareiting on jätkuvalt Baa3, mis on madalaim investeerimisjärgu reitingu tase kümnest. Türgi reiting on samal tasemel India ja Iirimaaga.

Eestis on mitu fondi, mis investeerivad suure osa rahast Türgi ettevõtetesse. Varahaldusettevõte Avaron juhtivpartneri Kristel Kivinurm-Priisalmi sõnul on poliitiliste skandaalidega kaasnenud ebakindlus tõepoolest vähendanud märgatavalt välisinvestorite huvi Türgi finantsvarade vastu. Selle tõestuseks olevat fakt, et märtsis langes välisinvestorite osakaal Istanbuli börsi ettevõttetes ajalooliselt madalaimale tasemele. See aga pakub tema hinnangul atraktiivseid võimalusi pikaajalistele investoritele.

Avaron peab hiljutise poliitilise müra mõju reaalmajandusele üsna piiratuks. "Märkimisväärne intresside tõus jaanuaris kindlasti omab negatiivset mõju kodumaisele tarbimisele, kuna laenukasv aeglustub, kuid senise põhjal ei ole alust arvata, et Türgis majanduskasv seiskuks," rääkis Kivinurm-Priisalm.

Tänu märgatavalt nõrgenenud valuutale on Türgi ekspordi konkurentsivõime Kivinurm-Priisalmi sõnul tõusnud ja peamiselt ekspordi tõttu peaks Türgi siiski suutma käesoleval aastal näidata vähemalt 2%-list majanduskavu.

"Aeglustuv laenukasv on teatud mõttes isegi teretulnud, kuna viimastel aastatel on kasv olnud kohati väga kiire ja tekitanud küsimusi selle jätkusuutlikkuse kohta," rääkis Kivinurm-Priisalm, kelle hinnangul on jahtuv kodumaine nõudlus ja head ekspordi väljavaated aidanud kaasa olulisele paranemisele jooksevkonto defitsiidis, mis on olnud üks peamisi riske Türgi majanduses.

Just nendel põhjustel olevat finantsspetsialisti sõnul sealsetel aktsiatel pikemas perspektiivis endiselt väga tugev potentsiaal.

Ka Swedbank Investment Funds fondijuht Ene Õunmaa peab Türgit jätkuvalt atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks ning tema kinnitusel kavatsetakse Swedbank Ida-Euroopa aktsiafondis positsioone hoida.

Kuigi valimiseelne uudisvoog ja USA Föderaalreservi poliitika muutus on Õunmaa sõnul tekitanud Türgi aktsiaturgudel müügilaineid, on fondi nägemused pikaaegsed ja lähtuvad eelkõige erinevate ettevõtete kasvuootustest ja aktsiate hinnatasemetest. "Meie arvates on Türgis piisavalt palju hästi juhitud ettevõtteid, mille aktsiad kauplevad huvipakkuvatel hinnatasemetel. Ka kohalike valimiste tulemused võtsid investorid hästi vastu," kinnistas fondijuht.

Sellegipoolest vähendati 2013. aasta detsembris poliitiliste sündmuste tõttu fondis Halk Banki positsiooni. "Vähendamise põhjus oli eelkõige rahapesu süüdistuse kartus Halk Banki vastu. Sellise süüdistuse realiseerumine oleks halvendanud oluliselt panga kasumi väljavaadet," tõdes Õunmaa.

Kivinurm-Priisalm ootab Türgi börsiettevõtetelt 2015. aastaks 20-25%-list kasumikasvu. Samas tunnistas ta, et lühiajalises perspektiivis võivad aktsiahinnad olla väga kõikuvad, kuna sisepoliitilised pinged ja ebamäärasus 2014. aasta majanduskasvu ja ettevõtete kasumi kasvu suhtes on teinud investorid äärmiselt tundlikuks.

Kuigi Türgi tänavuse majanduskasvu ootuste suhtes jäävad majandusanalüütikud eriarvamusele, on sealne poliitiline ebakindlus siiski kõrge ja tulevik ähmane. Suvel toimuvad presidendivalimised ja tulevale aastale planeeritud parlamendivalimised hoiavad pingeid veel mõnda aega üleval.

2013. aasta juuni alguses puhkesid Istanbuli Taksimi väljakul rahvarahutused, kus kümnetesse tuhandetesse ulatuv demonstrantide hulk süüdistas peaminister Recep Tayyip Erdogani autokraatias ja vanameelsuses. Türgi aktsiaturg kukkus kahe nädalaga ligi 20%.Detsembris 2013 lahvatas ulatuslik korruptsiooniskandaal, mille käigus vahistati rahapesu kahtluse tõttu 52 inimest, kelle seas oli poliitikuid, ärimehi ja ka pankureid. Vahistatute hulgas oli nii Türgi majandusministri, siseministri, kui ka keskkonnaministri pojad Turkiye Halk Bankasi juhatuse esimees. Kolm ministrit astus tagasi ja keskkonnaminister soovitas tagasi astuda ka Erdoganil, kuna tema kiitis kahtlusalused projektid heaks.30. märtsil 2014 toimunud kohalikud valimised võitis 45%-lise häälteenamusega peaminister Recep Tayyip Erdogani Õigluse ja Arengu parteiPresidendivalimised toimuvad 10. augustil 2014, kus tõenäoliselt kavatseb osaleda ka Erdogan2015. aastal toimuvad parlamendivalimised

Türgi ettevõtetesse investeerivad fondid:

- Avaron Areneva Euroopa Fond – aktsiafond, mille rahad paigutatakse Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonda. Varadest 24,7% on investeeritud Türgi ettevõtetesse. Fondi 10 suurima positsiooni hulgas on kahe Türgi panga aktsiad – Turkiye Halk Bankasi, mille osakaal varadest 8,5% ja Yapi Ve Kredi Bankasi, mille osakaal varadest 4,5%. Märtsi lõpu seisuga oli fondi aastane tootlus 13,1%.

- Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafond – 41,4% portfelli varadest on investeeritud Türki. Fondi 10 suurima positsiooni hulgas on Turkcell Iletisim Hizmetleri aktsiad, mille osakaal fondi varadest on 7,6% ja Turkiye Is Bankasi, mille osakaal varadest 4,8%. Fondi aastane tootlus on -18.4% ja tootlus alates fondi loomisest -2,6%.

- East Capital Turkish Fund – investeerib vähemalt 85% fondi väärtusest ühisesse East Capitali eurofondi Türgi fond. Ühisfond investeerib vähemalt 50% oma varadest ettevõtetesse, mille alaline asukoht on Türgi.