Pensionifondidel lihtsam eristuda

“Pensionifondide investeeringutes võimaldatakse nüüd senisest rohkem omandada noteerimata väärtpabereid, kinnisvara ja kontrollosalusi äriühingutes. Kuna see avardab investeerimisvõimalusi, siis ilmselt soodustab pensionifondide konkurentsis suuremat eristumist,” ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

Kunsingu sõnul on seaduseelnõus oluline punkt ka see, et kinnisvara- ja taristuprojektide äriühingutesse investeerimine ei liigitu enam aktsiapiirangute alla, mistõttu võib sellise võimaluse kasutades tõusta pensionifondide oodatav tulumäär ja riskitase.

“Samuti antakse võimalus investeerida väärismetallidesse ja nende tuletisinstrumentidesse kuni 5% kohustuslike pensionifondi varast, mida võib vaadata kui riskide hajutamise lisavõimalust,” märkis Kunsing.

Suuri muutusi ei tule. LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja hinnangul võimaldavad paindlikumad investeerimispiirangud pensionifondidel kindlasti paremini üksteisest eristuda, mis on konkurentsi seiskohast hea.

See, kuivõrd muudatused kohalikku kapitaliturgu elavdavad, sõltub Kunsingu sõnul eelkõige atraktiivsete investeerimisvõimaluste tekkimisest. Kuna SEB Pensionifondid on tema sõnul juba varem investeerinud kohalikku majandusse riskikapitali- ja kinnisvarafondide kaudu, siis väga suuri muudatusi Kunsing investeeringutes ei näe.

Rahandusministeeriumi teatel loob uus seadus pinda, et pensionikogujate raha senisest rohkem just koduriigi majandusse investeerida. Kui mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis on kodumaiste investeeringute osakaal kogu pensioni­fondide portfellist ligikaudu 60%, siis Eestis on II samba pensionifondide vara Eestisse otse investeeritud vaid umbes 6,85%.

“Üheks põhjuseks ongi turuosaliste sõnul sobilike instrumentide vähesus, teiseks on toodud välja ka seaduses sätestatud piiranguid, mis ei luba paindlikult Eestisse investeerida,” ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Liisi Poll.

Riik soovib motiveerida tööandjaid. Lisaks antakse eelnõuga fondivalitsejatele võimalus luua vabatahtlikke pensionifonde, millel on eri liiki osakuid ja mida ei saaks enne teatud vanust välja võtta.  Muudatusega tahetakse motiveerida tööandjaid, et nad panustaksid oma töötajate pensioni kogumisse. 

Rahandusministeeriumi andmetel on oma töötajate eest III sambasse sissemakseid tegevate tööandjate hulk pärast tulumaksuseaduse muudatuste jõustumist 2012. aastal kasvanud. 2013. aastal tegi maksu- ja tolliameti andmetel III sambasse sissemakseid 117 tööandjat ning nende sissemaksete maht ulatus 1,2 miljoni euroni.

Autor: Birjo Must, Aivar Hundimägi