Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ehitajatele terendab uus tööpõld?

    Rootsi teatas äsja hiiglasuurest riiklikust ehitusprogrammist. Kas see võiks tähendada uusi võimalusi ka Eesti ehitajatele ja ehitusfirmadele?

    Soomes tegutseva Eesti ehitusfirma Ehiter Arendus OÜ juht Lauri Noot märkis, et kuigi Rootsi planeerib suuri investeeringuid, siis ilmselt väga suuri muudatusi see Eesti ehitajate jaoks kaasa ei too. "Inimesed valivad, kas raha või perekond," viitas Noot sellele, et Soome käimine on ühelt poolt eestlase jaoks lihtsam ning teiselt poolt on mitmed Eesti ehitajad juba põhjanaabrite juures paikseks jäänud.
    Kui rootslaste suur investeeringuteperiood oleks alanud eelmisel aastal, siis oleks Nooti hinnangul võinud mõju suuremgi olla. "Samas mingi osa eestlastest kindlasti läheb sinna, ikka on ju neid, kes suuremat palka tahavad. Väga paljude jaoks on aga see kompromiss pere ja raha vahel," selgitas Noot.
    Aavaste nentis, et taaskord tuleb põhjust otsida eestlaste kvalifitseeritusest. "Ma ei usu lähiajal mingit Eesti peatöövõtufirmade invasiooni Skandinaaviasse, kuna meie tööliste haridustase ja ehitusinseneride passiivsus ei toeta ehitustööde täisteenuste importi, samuti on enamikel Eesti firmadel selleks piiratud rahalised ressursid," selgitas Aavaste ja lisas, et alltöövõtjatena edukaks tegutsemiseks tuleks kitsalt spetsialiseeruda ja kogu firmaga Eestist ära kolida.
    Lisaks ei ole tema sõnul Eesti töömehed enam Skandinaavias odavtööjõud - selle koha on ammu hõivanud lätlased, ukrainlased, bulgaarlased ja teised, kes on nõus tegema tööd madala tasu eest ja elama kitsastes oludes. "Aga tublidel töömeestel on alati võimalus seal hästi teenida ja ka oma perele paremat elukeskkonda leida ning lastele head haridust pakkuda," võttis ta kokku.
    Soome ehitusliidu juht Matti Harjuniemi hinnangul küsivad eestlased siiski oma töö eest liiga vähe raha ning ei nõua paremaid elutingimusi. "On kurb näha laupäeval ja pühapäeval töötajaid, kui sa tead, et nad ei saa oma töö eest piisavalt palka," ütles ta. Ta rõhutas, et probleem pole üksnes eestlastega, vaid ka eelpool mainitud lätlaste, bulgaarlaste ja teiste rahvastega, kelle tasu tehtud töö eest on väike. "Euroopa Liit on avatud ning kõigi töötajate järele valvata on raske," leidis Harjuniemi.
    Harjuniemi uskus samuti, et eestlased Rootsi pakku ei lähe. Kuigi Soome investorid on investeeringuid tehes ka praegu väga ettevaatlikud ning mitmed planeeritud investeeringud on edasi lükatud, on Helsingi ümbruses palju erinevaid planeeritavaid projekte. Samuti on Soome Eestilile nii kultuuriliselt, keeleliselt kui geograafiliselt lähemal.
    Pertens ütles samuti, et Rootsi plaanitavad investeeringud on pigem kaudse mõjuga, mistõttu ta ei ei usu, et Eesti ehitusalane tööjõud seetõttu Soomest Rootsi ringi koliks. "Mingeid muutusi tööjõu liikumises võib toimuda, kuid need ei ole määrava tähtsusega. Suured ehitusinvesteeringud Rootsis aga mõjuvad turule kui tervikule kindlasti positiivselt," sõnas Pertens.
    Rootsi teatas möödunud aastal et aastail 2014-2025 plaanib riik rekordilisi infrastruktuuriinvesteeringuid. Riik plaanib sealse ajakirjanduse andmeil investeerida üle 59 miljardi euro. Lähema 20 aasta jooksul plaanib riik ehitada vähemalt 100 000 uut elamispinda.
    Äripäev korraldab järgmisel nädalal seminari äri tegemisest Rootsis. Lähemalt vaata siit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.