E-residentsuse pettumus

Taavi Kotka ütles 15. jaanuari Äripäevas, et e-residentsus vajab õnnestumiseks rohkem tooteid ja teenuseid. Mõte on õige, kuid e-residentsus ei ole erasektori teenuste komplekt. E-residentsus on komplekt Eesti riigi lubadustest, Eesti riigi reeglitest ja avalikest teenustest ettevõtjatele, kes tahavad siinsete reeglite alusel siin tegutsema hakata.

Riikide konkurents ettevõtjate ja investorite tähelepanu võitmise nimel on karm kogu maailmas. Olen Taavi Kotkaga täiesti nõus, et Eesti kui väikeriik peab siin leidma oma niši. Erinevalt paljudest teistest riikidest on meil juba midagi ette näidata – alates 2014. aasta detsembrist oleme saanud ohtralt välismeedia tähelepanu. Meie 15 minutit kuulsust on kestnud juba kauem kui aasta. See tulemus on suurepärane saavutus kogu e-residentsuse tiimile, kuid varjab fakti, et sisuliselt ei ole teenused selle aasta jooksul suutnud reaalset hüpet teha.

Me oleme saavutanud juba pikaks ajaks välismaalaste tähelepanu. Me oleme neile lubanud, et arendame e-residentsust kui start-up’i – kuulame klientide soove ja viime neid kiirelt ellu. Me oleme saanud teiste riikidega võrreldes eelisseisu, kuid start-up-maailma reeglid ütlevad, et hilisemad tulijad kopeerivad kiiresti kõik head ideed. Saavutatud eelisseisu säilitamiseks tuleb joosta vähemalt sama kiiresti kui jälitajad.

Kui kaua on aega võtnud seadusemuudatused, mis võimaldaksid pangakonto avamist ilma pangakontorit külastamata? Idee on arutlusel olnud juba kaua, sh e-residentsuse kontekstis üle pooleteise aasta. Välisettevõtjad peavad selle võimaluse puudumist üheks olulisemaks piiranguks. FinanceEstonia ja suur hulk fintech-ettevõtteid näevad siin suurepärast võimalust finantsteenuste ekspordiks, Eesti turul töökohtade loomiseks ja välismaalaste äritegevuse siia toomiseks. Tulemust ei ole. Pooleteise aastaga on areng olnud äärmiselt tagasihoidlik – küsimus on praegu vaid ajas, millal mõni teine riik nopib meie väljakäidud idee ja pakib selle meist paremini ja kiiremini.

Sama kehtib kõigi teiste riigiteenuste kohta. Nad peavad lihtsustuma, muutuma märkamatumaks, olema ettevõtjale lihtsamini arusaadavad, seda nii välismaa kui ka Eesti ettevõtjate jaoks. Juhul kui avalikud teenused ei arene, kaob e-residentsus unustusehõlma. Juba praegu on liiga palju pettunud välismaalasi, kes avalikult või omavahelistes vestluses küsivad Eesti äripartneritelt, kus on lubatud parem ettevõtluskeskkond. Nad on närinud e-residentsusest läbi ja saanud aru, et takistavaid tegureid on endiselt kaugelt liiga palju.

Start-up'ile antakse paljud vead andeks, kui nähakse, et areng toimub ja uued teenused on tulemas. Meie 15 minutit on varsti läbi saamas, sest kuigi mõtteid avalike teenuste arendamiseks on palju, on elluviimine tähelepanu hoidmiseks liiga aeglane.