• OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,6
  • OMX Baltic−0,08%267,76
  • OMX Riga−1,21%867,41
  • OMX Tallinn−0,26%1 714,06
  • OMX Vilnius0,28%1 046,09
  • S&P 5000,61%6 086,49
  • DOW 300,69%45 014,04
  • Nasdaq 1,3%19 735,12
  • FTSE 100−0,28%8 335,81
  • Nikkei 2250,3%39 395,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110,6
  • 04.01.17, 23:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Edulugu maksumängude tagant välja

Investorite ja maksumaksjate juurde saamiseks on struktureeritud turunduskampaania tõhusam kui maksude muutmine ning siin võiks riik võtta eeskuju erasektorist, kirjutab maksunõustaja Sander Adamson.
Sander Adamson
  • Sander Adamson Foto: erakogu
Peaaegu igal aastal enne riigieelarve kinnitamist nähakse riigi tasandil pingsalt vaeva eelarve tasakaaluga. Fookus on raha ümberjagamisel erinevate sihtrühmade vahel ning sellel, kes muudatused kinni maksab. Esmane, mugavaim ja kiireim eelarvesse raha hankimise moodus on maksude tõstmine. Selline tegutsemine ei too Eestisse raha juurde, vaid pigem viib praegused investorid ebastabiilse maksusüsteemi tõttu mujale ning vähendab maksumaksjate arvu.
Sagedaste maksumuudatuste asemel tuleks üheskoos tegutseda selles suunas, kuidas tutvustada Eesti unikaalsust, meelitada siia rohkem investoreid ja maksumaksjaid ning võita Eestile poolehoidjaid.
Vähene teadlikkus Eestist
Peaaegu iga teine eestlane teab, kui hea ja mugav on elada valdavalt paberivabas Eestis, kus arvuti ja ID-kaardiga on hõlbus kodust lahkumata asutada äriühing, täita maksudeklaratsioon või registreerida laps lasteaeda, peatselt on võimalus avada interneti teel pangakonto.
Eesti eristub teistest Euroopa riikidest oma tulumaksusüsteemi eripära tõttu, kuna Eestis ei maksustata kasumit aastapõhiselt, vaid alles kasumi jaotamisel.
On aeg jagada Eesti võimekust ja innovatsiooni ka teiste riikidega. Viimane suur samm välismaalastele e-Eesti tutvustamisel oli aastal 2015, kui neil avanes võimalus taotleda e-residentsust ja ID-kaardi abil saada osa kiiresti toimivast ärimaailmast.
Hoolimata jõulisest reklaamist Eestis, on välismaalaste seas informatsioon halvasti levinud. Statistika kohaselt on e-residentideks registreerunud kõigest ligikaudu 15 000 välismaalast.
Paneb küsima, kas kaugemal üldse teatakse, mis on Eesti ning mis võimalusi Eesti pakub. Tahes tahtmata jääb mulje, et meie võimalusi ei suudetud reklaamida ja ülejäänud maailmale maha müüa. Kui vaadata toimivat ärimaailma, jääb silma, et hoolimata sellest, kui hea produkt on loodud, ei ole võimalik seda müüa ilma hea turunduseta.
Mitmed äriühingud promovad Eestit ning samuti on loodud asutusi, mille eesmärgiks on välismaalastele tutvustada Eestis äritegemise võimalusi. Kuid nagu näha, killukesest panusest Eesti reklaamimisel ei piisa.
Tuleb võtta uus fookus
Meie eelis on, et Eesti on investeerimist soodustav maksusüsteemiga innovaatiline IT-riik, mis toimib suures osas paberivabalt, ja see on meie saavutus võrreldes teiste riikidega. Saame ära kasutada oma unikaalsust ning tutvustada Eesti võimalusi kogu maailmale toomaks Eestisse juurde uusi investoreid ja maksumaksjaid. Selleks peaks riik tegutsema koos erasektoriga ning välja töötama struktureeritud turundusmudeli, mille eesmärgi saavutamise nimel pingutaksid kõik, hoolimata sellest, kes valitsuses on või kui palju valitsus muutub.  
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 08:00
Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele