Neli maksualgatust

Mitu rahvusvahelist maksureeglit on ajale jalgu jäänud, sest need töötati välja enne digimajanduse murrangulist arengut, kirjutavad rahandusministeeriumi maksueksperdid Eesti alalises esinduses Brüsselis Elo Madiste, Marko Talur ja Kristo Madrus ning rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Range juhindumine sellest, et väärtuse loomise, maksustamise toimumise ja maksumaksja füüsiline asukoht langevad tingimata kokku, meid enam edasi ei vii. Digimajandus võimaldab nii ettevõtetel väärtust luua kui inimestel tooteid ja teenuseid tarbida geograafilisest asukohast ja füüsilisest varast sõltumatult. Maksustamine peab seda arvesse võtma ning muutuma neutraalsemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Eesti käärib digiriigina käised üles.

Äriühingute kasumi maksustamise rahvusvahelised reeglid lähtuvad eeldusest, et väärtuse loomiseks on vaja eelkõige füüsilist vara ja maksustatava kasumi tekkimiseks füüsilist kohalolekut. Uued digilahendusi kasutavad ärimudelid nendest eeldustest ei lähtu.

Toome mõne näite. Turisti ja majutaja kokkuviimiseks ei ole enam tarvis reisibüroo kontorit – piisab usaldusväärsest veebilehest. Linnaelanike ostuharjumuste kaardistamiseks pole vaja küsitlejate armeed – piisab pangakaartide ostuajaloo analüüsimisest. Melomaan ei vaja plaadipoodi – uue muusika saab kätte e-poest.

Sellised uued ärimudelid tuginevad tarbimisharjumuste muutumisel ning digilahenduste võimaluste ärakasutamisel. Need ei ole algselt mõeldud maksude vältimiseks, kuigi praeguste rahvusvaheliste maksureeglite vananemise tõttu jääb selliste ettevõtete kasum tihti maksustamata. Oleme seisukohal, et digimajanduse edu ja konkurentsivõime ei saa seisneda kasumite maksuvabastusel. Eesti väljakutse on jõuda uute, digilahenduste arengut arvestavate rahvusvaheliste reegliteni, mis taastaksid kõigi ettevõtete kasumi võrdse maksustamise sõltumata tootest, teenusest ja tegevusalast.

Erinevate ELi riikide käibemaksuseadustes orienteerumine käib väikestele ja alustavatele ettevõtetele tihti üle jõu. Reeglite lihtsustamine teeks kaubavahetuse ELi riikide vahel kergemaks ja võimaldaks ka väiksema kohaliku turuga riikide ettevõtetel hõlpsamini tegutseda.

Niisiis tegeleme algatusega, mille mõte on anda ettevõtetele võimalus deklareerida teises riigis toimunud käive ja tasuda käibemaks oma registreerimisriigi maksuhalduri vahendusel. See lihtsustaks piiriülese kaubandusega kaasnevat aruandlust märkimisväärselt. Alla 10 000eurose käibega müüja saaks käibemaksu arvestada vaid ühe riigi reeglite alusel.

Lisaks tegeleb eelnõu sellega, et kaotada ELi väliste e-kaubanduse ettevõtete eelis ELi ettevõtete ees. Praegu võib näiteks Hiinast tellida alla 22eurose väärtusega kauba käibemaksuvabalt, kuid ELi veebipoest ostetud sama väärtusega kaubalt tuleb käibemaks tasuda. Eelnõuga kaotatakse väljastpoolt ELi saabuva saadetise käibemaksuvabastus.

Mitme riigi maksuõigusega kokkupuutuvatel maksumaksjatel ja maksukonsultantidel on kogunenud teadmised maksusüsteemide lünkadest ning ebakõladest. Seda eelist kohalike maksumaksjate ja maksuhaldurite ees kasutatakse ära uute ja keerulisemate piiriüleste skeemide väljatöötamiseks, mis võimaldavad makse optimeerida või neist üldse kõrvale hoiduda. Oleme seisukohal, et rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete edu ei saa toetuda maksude tasumata jätmisele.

Arutame algatust, mis teeks maksukonsultantidele (ja teatud juhul maksumaksjatel endil) kohustuslikuks jagada maksuhalduritega teavet, milliseid piiriüleseid skeeme maksude vältimiseks soovitatakse ja kasutatakse. Uute reeglite jõustumisel hakkaksid maksuhaldurid teavet omavahel jagama, et tekiks võimalus uutele skeemidele võimalikult varakult maksukontrolli või seadusemuudatusega reageerida.

ELi välised riigid peaksid järgima head maksuhaldustava. Kutsume neid üles vahetama maksuteavet, silmas pidama õiglase maksustamise printsiipe ning rakendama reegleid, et tõkestada kasumi kunstlikku ümberpaigutamist soodsama maksurežiimiga riikidesse.

Selleks vaadatakse läbi liikmesriikidega olulisemaid majandussidemeid omavate riikide maksuregulatsioonid ning hinnatakse nende vastavust rahvusvaheliste standarditega. Hindamise tulemusena peaks selle aasta lõpuks valmima nimekiri riikidest, kes teavet ei vaheta, võimaldavad ilma majandusliku sisuta nn offshore-firmade loomist või ei järgi kasumite ümberpaigutamise tõkestamiseks ette nähtud rahvusvahelisi reegleid.

Kõiki hinnatavaid riike kutsutakse koostööle. Mittekoostöövalmis riigid kantakse nimekirja ning nende suhtes võivad liikmesriigid rakendada kõige rangemaid nõudeid tehingutele. 

Autor: Elo Madiste, Marko Talur, Kristo Madrus, Dmitri Jegorov