Kui aega ja raha on liiga palju

Oja kurdab, kuidas ta hõivatud ettevõtjana peab näpistama unetunde maksuameti lõpututele küsimustele vastamiseks. Kui on ikkagi nii, et Oja tahtis 100 miljonit eurot tagasi nalja või kiusu pärast, on see lollus ruudus ja näitab, et tal hoopis on liiga palju vaba aega. Viimast on liiga palju käes ka prokuratuuril, kes asja kohtusse viis.

 

Maksuameti töötaja tunnistas kohtus, et Oja on vaidleja ja maksuameti vastane. Juhul kui Oja kirjutas deklaratsiooni nimelt ehk kiuslikkusest 100 miljonit eurot, ei oodanud ta kindlasti, et maksuameti uurijad tulevad tema kodu läbi otsima. Ehk piisanuks sellest ehmatusest või saanuks leida teistsuguse mooduse karistamiseks.

Kui Oja on trotsi täis ja kurnab ametnikke asjatult, on ameti tüdimus mõistetav, kuid prokuratuuriga on hoopis teine lugu. Vello Oja maksusekeldused on kurbnaljakas lugu, mida lugedes vangutad pead või muigad. Ei muud. Kui Oja süüdi jääb, on see prokuratuurile lihtsalt võit võidu pärast, lükates vägisi ümber jutu prokuratuuri ressursipuudusest.

Lihtsa kriminaalasja asemel ootaks kirjeldust keerulisi skeeme pununud maksupetturist, kelle uurijad vahele võtavad või kelle käike ennetavad. Kuna kokkuleppemenetlusest ilmselt asja aga ei saanud, rändab Oja kriminaalasi maksumaksja raha põletades juba kolmandasse kohtuastmesse.