Jätke jäätmeseadusest bürokraatlikud nõuded välja

Nii kehtivas seaduses kui ka uues eelnõus on tegemist jäätmedirektiivi nõude oluliselt rangema kohaldamisega Eesti elanikele. Vee-ettevõtete liit tegi riigikogu keskkonnakomisjonile juba ammu ettepaneku see säte välja jätta, kuid senise info põhjal ei kavatseta ettepanekut isegi arutada.

Lisaks inimeste elu lihtsamaks tegemisele oleks muudatusel ka hea mõju halduskoormuse vähendamisele riigisektoris. Väheneks jäätmekäitlejana registreerimise taotluste arv ja hilisem kohustuslik jäätmearuannete maht.

Põhjendamatu bürokraatia pärsib olulisel määral inimeste valmisolekut jäätmeid oma tarbeks kasutada. Näiteks jäätmejaama ühe isiku viidud puitlaudu ei tohi teine isik ehituse eesmärgil kaasa võtta enne, kui on sellekohase registreeringu teinud keskkonnaametis, sellele lisandub veel jäätmearuande kohustus.

Bürokraatia tõttu on eraisikute kasutatava reoveesette maht oluliselt vähenenud. Seetõttu on vee-ettevõtted kaalunud ka reoveesette prügilatesse ladestamist. Inimestelt on nõudlus aga endiselt olemas, sest suur osa Eestis tekkivast reoveesettest ei ole nõuetekohasel kasutusel ohtlik keskkonnale ega inimeste tervisele. Reoveesete on väärtuslik, huumusrikas materjal, mida saab kasutada nii haljastuses kui ka põllumajanduses.