Rene Sildvee • 29. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Miks peaks meid tõmbama Lähis-Ida?

Lähis-Ida turg peaks olema juba lähitulevikus Eesti ettevõtetele atraktiivne, sest seal on palju, kuhu panustada, kirjutab B2B.Experti partner Rene Sildvee.

Rene Sildvee  Foto: erakogu

Kogu Lähis-Ida regioonis elab pea 400 miljonit inimest ning see arv kasvab aasta-aastalt ja MENA (Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika) SKT on ühtekokku suurem kui USA-l. Kuigi sealne majandus sõltub paljuski naftatööstusest, on võetud kurss selle mitmekesistamisele ehk investeeringuid suunatakse sektorite arendamisse ja seal on meilgi võimalik edukalt kaasa rääkida.

Ehitusturg nõuab ressursse

Teatavasti on regioon väga kuulus oma megaprojektide poolest. Tänaseks on seal maailma ainuke seitsmetärnihotell, maailma kõrgeim ehitis (Burj Khalifa), Dubais asub maailma suurim lennujaam, tehissaared, meeletu hulk hotelle, suurimad kinnisvaraarendused, kaubanduskeskused, lõbustus- ja veepargid ning palju muud. Sellest kõigest on väga suurt kasu lõiganud lääneriikide ettevõtjad, kelle abiga need megaprojektid on teoks tehtud.

Sellega aga regiooni areng veel ei lõppe ning lähikümnenditel vajavad uued megaprojektid uusi täiendavaid resursse – näiteks kavatseb Saudi Araabia ehitada uue megalinna NEOM, paisata turule 400 000 uut elamispinda, ehitada Dubaisse kümneid tuhandeid uusi hotellikohti, büroohooneid, kaubanduskeskusi ja muud.

Dubais on kaubanduskeskuste tihedus New Yorgi järel maailmas teisel kohal ning Dubai kaubandus- ja tööstuskoja prognooside kohaselt kasvavad 2021. aastaks tarbijate kulutused 261 miljardi dollarini (2016. aastal oli see 183 miljardit dollarit). Seetõttu on Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ülemaailmsete jaemüüjate silmis üks eelistatumaid sihtturgusid.

Lähis-Ida turud ootavad meie uuendajaid

Kuna geograafilised olud soodustavad taastuvenergeetika kasutuselevõttu, on tänaseks AÜE valitsus ja muud regiooni riigid käivitanud miljardite eurode ulatuses riiklikke investeerimisprogramme. Ka linnades on hakatud mõtlema tarkade lahenduste rakendamisele ning energiasäästule. Ümber korraldatakse ka prügimajandust, sest AÜE kuulub maailma suurimate prügitekitajate hulka, ning vähendamaks keskkonnamõjusid on selle ümbertöötlemine ja taaskasutus seatud lähiaja eesmärgiks. Kindlasti on sellega seonduvalt suureks väljakutseks ka nutikas ja säästlik veemajandus, et tagada linnades ka ekstreemsetes oludes piisav varustatus puhta veega. Ka põllumajanduses tuleb hakkama saada piiratud veeressurssidega, mis omakorda nõuab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Muidugi on suund võetud mahepõllumajandusele, milles saaks Eestilt palju õppida.

Kuigi sealsele turule sisenemist veidi peljatakse, siis tegelikkuses ei erine ta meie tavapärastele eksporditurgudele sisenemisest palju. See on samamoodi aega, kannatust ning investeeringuid nõudev nagu iga teinegi turg, küll oma pisikeste iseärasustega, kuid need saab lahendada heade partnerite kaasabil.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt