Hoone sisekliimast sõltub elu kvaliteet

Vähemalt poole oma ajast veedame me koduseinte vahel. Argipäeviti kolmandiku tööpostil ja meie lapsed sama aja koolis või lasteaias. Kui palju me mõtleme sellele mis tingimustes me aastaringselt viibime, nii kodus kui ka näiteks lapsed koolis? Kui väljas paugub pakane või lõõmab suvine päike, kas me koduseinte vahel tunneme end ühtviisi mugavalt? Kas õhuniiskus püsib aastaringselt mugava 40-60% vahel, kas temperatuur on sama akna all ja küttekeha juures, kas värsket õhku tuleb juurde piisavalt või ainult akent avades?

Energiatõhususest edasi või õigemini koos sellega on aga vaja teha järgmine samm: hoone hea sisekliima. Lisaks veel kohalikud looduslikud ehitusmaterjalid.

Passiivmaja ehituse pioneerid on austerlased ja sakslased, sertifitseeritud passiivmaju on Euroopas juba ca 60 000, Eestis mitte ühtegi. Meil tekkis hea kontakt Austria arhitektuuribüroo Reinbergiga ja lasime neil projekteerida passiivmaja Põlvasse, Tartu Ülikool ja OÜ Sense olid abiks arvutustel, projektijuhtimisel ja eestindamisel. Hoone sisemus on valmis ja väljast lõpetame kevadel, siis saame loodetavasti ka ametliku sertifikaadi Darmstadt Passivehouse Instituudilt. Algul olin keskendunud passiivmajale kui standardile, aga aja möödudes on järjest olulisemaks saanud hea sisekliima väärtus. Austerlased tõestasid meile, et targalt projekteerides ja kasutades häid seadmeid ning materjale on lihtne saavutada kaks ühes: energiatõhusus koos hea sisekliimaga. Loomulikult peavad ka ehitajad sellest aru saama ja mitte oma joru ajama.

Meie ehitust on käinud vaatamas ca 200 huvilist. Loomulikult on neid, kellel on ainult üks küsimus: kui palju see maksab ja ega see ju ära tasu? Olen ikka vastanud, et ega jäätise söömine ka ära ei tasu, aga üha rohkem süüakse. Kõhutäitmiseks oleks lühiajaliselt efektiivseim ehk mannavaht, aga kui kauaks? Samas on enamus uudistajaid olnud väga asjalikud ja silmist on näha, et lisaks passiivmaja standardile huvitab neid vähemalt samaväärselt kogu tervik mugavast õhustikust.

Arvestades Eesti väiksust, paindlikkust ja innovaatilisust on meil harukordne võimalus taas maailmas esirinnas olla ehitades oma kodud, kontorid ja avalikud hooned jätkusuutlikult. Meil on tekkimas kriitiline mass koolituse saanud arhitekte ja ehitajaid, et juba lähiaastatel ehitatavad hooned oleksid olemuselt vähemalt sama head kui Austrias ja Saksamaal. Õppigem nendelt ja kasutame kohalikke materjale puidu, savi, lubja jms näol, teeme rajatavad hooned Eestis õigesti ja samaaegselt on aruka tegutsemise korral jätkusuutlik ehitus põhjatu ekspordiartikkel. Toorainet materjalidena meil on, targad pead koolituvad neid süsteemselt kasutama kiiresti. Mõeldes ekspordile on selge, et näiteks autotööstust Eestis ilmselt ei teki, aga uuel tasemel hoonete järgi kasvab Euroopas nõudlus kiiremini kui kompetents järgi jõuab ja see on Eesti võimalus.

Olen Austrias külastanud nii passiivmajadest eramuid kui ka kooli ja lasteaeda; sealne õhustik väärib õppimist ja järgitegemist, sest sooviksin eestimaalastele ja eriti meie lastele võimalust elada, töötada ja õppida hea sisekliimaga energiatõhusates hoonetes. Siis on rohkem kui pool elu võimalik olla tervisesõbralikus keskkonnas.

Autor: Kuldar Leis, Alo Merilo