Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Finantstehingute maksu oht on selle edasilükkumine

    Keegi ei saaks süüdistada finantssektorit selles, et finantstehingute maksu vastast lobitööd ei ole tehtud südamega. See ei olnud ootamatu vastuseis, sest kõnealune sektor on ju finantstehingute maksu sihtmärk. Maksu eesmärk on tagada finantssektori õiglasem panus avaliku sektori tuludesse, kirjutab Euroopa Komisjoni maksunduse volinik Algirdas Šemeta.

    Paraku on finantssektoril aktiivse lobitöö käigus jäänud märkamata tema heaolu tegelikult ähvardav oht – kõnealuse maksu rakendamise edasilükkumine. Finantstehingute maksu ebamäärase staatusega seotud ebakindlus on ettevõtjate jaoks märksa halvem kui maks ise. Kuulujutud ja spekulatsioonid ei aita ettevõtlust edendada. Vastupidi, arvukad kooskõlastamata riiklikud finantsmaksud, mis Euroopas esile kerkivad, loovad halduskoormuse, mida saaks vältida vaid ELi ühtse lähenemisviisiga.
    Euroopa Parlamendi 3. juulil toimunud hääletusel anti selge signaal, et demokraatlik toetus finantstehingute maksu kehtestamiseks on endiselt tugev. Samasugune märk anti ka nädal aega varem, kui sajad kodanikuühiskonna esindajad kogu maailmast kirjutasid ELi juhtidele ja kutsusid neid üles kavandatavat maksu kiiresti heaks kiitma.
    Seega on aeg, et turu stabiilsuse ja demokraatliku vastutuse tagamiseks jõutaks finantstehingute maksu kehtestamise osas kokkuleppele. 11 liikmesriiki on kinnitanud, et teevad kõnealuse maksu kehtestamiseks vajalikud muudatused ning rakendavad maksu kiiresti. Selleks, et saavutada ühehäälset nõusolekut, on ettepaneku osas vaja teha teatavaid järeleandmisi ning arvestatavaid valikuid on arutatud juba mõnda aega.
    Tehnilised arutelud on olnud konstruktiivsed ja võimaldanud välja selgitada, millised küsimused liikmesriikidele kõige rohkem muret valmistavad. Peamiselt osutatakse maksu võimalikule mõjule riigi laenukuludele ja pensionifondide tasuvusele ning vajadusele kaitsta turgude likviidsust.
    Euroopa Parlamendi panus arutellu on väga tervitatav. Parlament toetab igati finantstehingute maksu ning esitas ettepanekud, kuidas kõrvaldada peamisi maksuga seotud kartusi. Ettepaneku praeguse reguleerimisala kohandamine on väärt arutamist. Näiteks võiks kaaluda võimalust vähendada riigivõlakirjade, pensionide ja repolepingute algset maksumäära. Samas peab olema valvas muudatuste suhtes, mis võivad põhjustada turumoonutusi või vähendada võrdseid tegutsemisvõimalusi.
    Lahendused on olemas, nad ootavad arutamist ja kokkuleppele jõudmist. Euroopa Komisjon toetab läbirääkimisi igakülgselt, et lihtsustada kiire ja edasipüüdliku kompromissi leidmist.
    Tegelik vastutus on aga 11 liikmesriigi endi õlgadel. Igaüks neist peab nõustuma oma süsteemi kohandama, et ELi lähenemisviis oleks tulus. Olulisi probleeme arvesse võtva sisulise kompromissi saavutamiseks tuleb olla avatud ja paindlik ning säilitada samas finantstehingute maksu olemus ja eesmärk.
    Kõige enam on siiski vaja poliitilist tahet selle ambitsioonika projekti elluviimiseks. Õiglase maksustamise, sidusama ühtse turu ja vastutustundlikuma finantssektori saavutamine on olulisemad kui kunagi varem ning finantstehingute maks võib aidata edendada kõiki kolme valdkonda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Raadiohommikus: kütusekriisist, elektrituru reformist ja väikeettevõtetest
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Raadiohommikus: Eesti ettevõte saab Saksamaal soodsamalt hakkama
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.
Viljandis kuivtoidupakke tootev Tactical Foodpack rajab uue tehase Saksamaale, sest – nii üllatavalt, kui see ka ei kõla – seal tuleb odavam. Ettevõtte tegevjuht Sverre Puustusmaa räägib Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kõigest lähemalt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.