Silmad maast lahti, Igaunija!

Äripäeva hinnangul võiks Eesti tõepoolest praegu Läti vastu piltlikult öeldes lahingusse minna. Loomulikult mitte püssidega, vaid selleks, et me märkimisväärse (majandus)hoo sisse saanud Lätile konkurentsivõimes alla ei jääks.

Suures Euroopas ja laias maailmas vaadatakse Leedut, Lätit ja Eestis enamasti ikka ühe suure Baltimaana. Ning kui hakatakse oma investeeringut või harukontori loomist kaugemalt siia piirkonda kavandama, siis kipub sõrm kaardil paratamatult keskele osutama. Keskel on Läti, keskel on Riia. Riia on linnana märksa suurem ja atraktiivsem. Seega pole ime, et suur hulk Balti piirkonda või laiematki regiooni hõlmavaid suurfirmade esindusi on pesa teinud just sinna.

Kindlasti aitab selle kaasa ka asjaolu, et Riia lennujaam on Tallinnaga omaga võrreldes märksa hoogsam. Ühenduse pidamist muu maailmaga, eriti just lennutransporti, on ettevõtjate seisukohast vaadates raske ülehinnata. Kuid siingi on asukohast tingitult tugevamad kaardid paraku lätlaste käes.

Eesti eelisena saime me viimased kolm aastat nautida ja kasutada seda, et meil oli rahana kasutusel euro, lätlastel latt. Kolme nädala eest kadus seegi vahe. Iseenesest muidugi positiivne, sest muudab ka siinsete ettevõtjate suhtlemise Läti suunal lihtsamaks. Väljapoole kiirgavat atraktiivsust lisab aga euro tulek praegu ikkagi Lätile, mitte Eestile.

Loomulikult võiks üles lugeda paljutki, mis meil on paremini, kui lätlastel. Näiteks väljarände suuruse osas jääme me praegu veel lätlastele kindlasti alla. Aga see on väike lohutus, sest väljarände tempo on ikkagi ligi 10 000 inimest aastas. Hiljuti avaldatud majandusvabaduse indeksi järgi tõusis Eesti aastaga kaks kohta ning oleme nüüd maailmas 11. kohal, esmakordselt eespool isegi USAst. Läti on (alles) 42., aga see-eest tegi läbi koguni 12kohalise tõusu.

Nüüd aga tegi Läti veel ära ka selle, mida Eestis on pikalt oodatud. Meenutame, et isegi praeguse valitsuse programmis on sees punkt, mis lubab kehtestada Eestis 1. jaanuarist 2014 sotsiaalmaksu (v.a. ravikindlustuse osa) lae: töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot kuus, ei maksta sotsiaalmaksu. Äripäev pani mullu 29. aprillil oma juhtkirjas ette, et pikaajalises plaanis oleks kasulik sotsiaalmaksu lagi tuua veel palju madalamale, 2000 euro peale. Kui Eestis on see plaan peatatud, siis Läti kehtestaski endal sotsiaalmaksu lae. Ehk siis sealses variandis kaotas sotsiaalmaksu tasumise kohustuse brutopalga aastas 46 400 eurot ületavalt osalt.

ASi Helmes juhi Jaan Pillesaare hinnangul soodustab Läti valitsus sotsiaalmaksu laega just nimelt kõrge lisaväärtusega ettevõtlust ja Baltimaade regionaalsete valdusfirmade eelistatud liikumist Riiga. Kuna valdusfirmade kohalolu tekitab ka palju uusi töökohti madalamapalgalistele kodanikele ning toob täiendavaid töötajaid riiki sisse, siis tema arvates võib Läti valitsus küll lühiajaliselt kaotada maksutuludes, kuid paari aastaga võidavad nad selle raha kordades tagasi.

Küsimus ei ole ju tegelikult konkurentsis Lätiga. Lätiga on lihtsalt hea end võrrelda, aga küsimus on ikka Eesti edasises arengus. Mõistagi on hea, kui vaieldakse põhjalikult sõiduautode käibemaksuga või 1000euroste arvete deklareerimise üle, sest need puudutavad kõik ettevõtjaid. Paratamatult jõuame aga toimetuse arvates lõpuks taas selle juurde, et Eesti arengu huvides muutub üha olulisemaks jõuda suuremate asjade nägemiseni, vaadata üle kogu maksunduse ja ettevõtluse tervikpilt. Selleks on erinevaid ettepanekuid kogunenud juba kuhjaga, meenutame kas või Skype'i endise juhi Sten Tamkivi palju vastukaja leidnud ettepanekuid aasta lõpul Memokraadis.

Autor: 1185-aripaev