Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- 27. märts 2014 kell 4:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.SEB prognoos peab panema riigi mõtlema
SEB teatas eile üpriski ehmatava uudise - pank kärpis oma majanduskasvu prognoosi selleks aastaks 2,6 protsendilt 0,5 protsendini ning kiiret majanduse taastumist ei näe.
Selliste uudiste valguses tuleb väga kriitilise pilguga üle vaadata nii riigi käesoleva aasta eelarve kui ka uue valitsusliidu antud ilusad lubadused. Rahandusministeeriumi poolt septembri alguses esitletud majandusprognoos oli veel lootusrikas, pakkudes selle aasta majanduskasvuks 3,6 protsenti. Suuresti sellise ootuse põhjal on kokku pandud tänavuse riigieelarve tulude pool ning just praegu, kevadel, hakatakse ette valmistama järgmise aasta riigieelarvet.Valmistume ka halvemaks. Arvestades lähenevaid riigikogu valimisi tahaks rahandusminister Jürgen Ligi kindlasti olla optimist, aga soovitame tal siiski kaaluda ka negatiivseid stsenaariume. Majanduse taastumisest räägitakse juba mitu aastat ja SEB usub, et järgmisel aastal see võib juhtuda, kuid selge on, et kiiret majanduskasvu lähiaastail kusagilt tulemas pole.Seega pole ilma suurte maksutõusudeta oodata ka kiiret riigieelarve tulude kasvu, mis võimaldaks leida kusagilt vähemalt 172 miljonit eurot. Just nii suur on teatavasti Reformierakonna ja sotside loodud valitsuskoalitsiooni lubaduste maksumus. Lubaduste katteallikate kohta pole vastse valitsusliidu poliitikud siiani suutnud konkreetseid ja ammendavaid vastuseid anda.Kui võlakoorma all ägisev Soome valitsus leppis teisipäeva õhtul kokku maksutõusudes ja lastetoetuste kärpimises, siis Eesti üritab ujuda praegu vastuvoolu. Muidugi on keskmisel valijal tore saada suuremaid toetusi, ent mõtlev osa valijatest jääb siiski küsima, kust tuleb nende kate? Mille arvelt me selle kinni maksame?Raha ühest kohast teise tõstmine, näiteks teede hooldusest lastetoetuste tõusuks, pole jõukuse juurde tekitamine. Reaalset märgatavat lisatulu aga praeguses majandusolukorras ei paista kusagilt. Suuremat abi poleks ilmselt ka riigikogu aseesimehe Laine Randjärve ettepanekust, et inimesed võiksid ise lastetoetustest loobuda.Probleemid praeguste kohustustega. Kui SEB prognoos peab suures plaanis paika, siis võib palju rõõmsamate värvidega arvestanud valitsusel tekkida probleeme olemasolevategi kohustuste täitmisega, lisalubadustest rääkimata. Arvestada tuleb ka sellega, et täiendava löögi Eesti majandusele võivad anda Venemaa suhtes kehtestatavad sanktsioonid.Kui 2007. aasta sügisel hakkasid välisanalüütikud rääkima võimalusest, et Eesti majanduskasv tuleb miinusmärgiga ehk siis tegemist saab olema majanduslangusega, naersid kohalikud poliitikud ja mitmed arvamusliidrid välja nii analüütikud kui sõnumitoojaks olnud Äripäeva. Praeguseks oleme näinud väga mustade piltide tegelikkuseks saamist ning ettevaatlikkus tuleviku suhtes on märksa suurem.Küllap lööb valitsusel pildi selgemaks ka kevadise majandusprognoosi koostamine, mis tõenäoliselt annab signaali, et senised plaanid tuleb põhjalikult üle vaadata. Ärge muretsege, mõne valimislubaduse täitmise saab ka edasi lükata, arukas valija annab selle andeks.Autor: 1185-aripaevMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Euroopa tipp-poliitikute plaan teeb Eesti töösturitele karuteene
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Veelgi ühetaolisem Euroopa ühisturg ei lahenda Eesti-suguste väikeriikide probleeme, ütles intervjuus Äripäevale rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross.
Eesti 200 oli järjekindlalt Boltile kahjumliku direktiivi vastu
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.
Eesti 200 on järjekindlalt olnud vastu platvormide direktiivi vastuvõtmisele, mis on Eesti tehnoloogiahiiu Bolti jaoks ebasoodne.