Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas globaalne deflatsioon oleks tõesti halb?
Naftahindade kukkumine on kestnud kõigest mõni kuu, kuid majandusteadlased arutlevad juba selle pikaajaliste mõjude üle: kas maailma tabab Jaapani-stiilis deflatsioon või saab maailmajanadus sellest madalamate hindade näol hoopis kasu?
Deflatsioon tähendab, et tarbijahinnad muutuvad negatiivseks ning teooria kohaselt hoiduvad tarbijad ostude tegemisest lootuses, et hinnad kukuvad veelgi. See aga tõstatab hirmu pikenenud deflatsiooni perioodi spiraalist, kus langus läheb nii sügavaks, et see mõjutab majanduskasvu ning ei avalda potentsiaalsele palgakasvule mingit mõju.
Nafta hind on alates juunist kukkunud dramaatilised 40% ning langus jätkub tõenäoliselt ka järgmisel aastal.
Consultancy Capital Economics prognoosib, et energia osakaal inflatsioonis arenenud majandustes langeb ajutiselt 10% järgmisel aastal. Mõned tarbijad näevad väikeseid hinnaalandusi, kuna nende valitsused subsideerivad kaupu, kuid USAs on paljud rõõmustanud naftahindade languse üle, kuna see jätab nende taskutesse rohkem raha alles.
Eurotsooni tarbijahinnad kasvasid novembris võrreldes aastatagusega 0,3%. Euroopa Keskpank on regulaarselt alandanud oma järgmise aasta prognoose.
USAs on aastane inflatsioonimäär jätkuvalt alla 2%, mis oli seatud Föderaalreservi eesmärgiks. Inglismaa keskpangk usub, et inflatsioonimäär langeb alla 1% järgmisel aastal ning Hiinas on see viimase viie aasta madalaimal tasemel.