Mait Kraun • 9. september 2015 kell 15:00

Euroopa parim strateegiline investor veab aktsiad üles

Rootsi riskifondi juhi Christer Gardelli firma Cevian Capital otsib ettevõtted, mida teised investorid parajasti ei soosi või mis tegutsevad ilmselgelt alla võimekuse.  Foto: EPA

Strateegiline investeerimine on Euroopas tõusuteel ja Rootsi riskifondi juht Christer Gardell on selle tõusu vedaja, kirjutas ajakiri Fortune.

Strateegilise investeerimisega tegelevad firmad ostavad ettevõttes osalusi, et jõuda nende juhatusse ja hakata sealseid tegemisi suunama.

Rootsi riskifondi juhi Christer Gardelli firma Cevian Capital on üks suuremaid strateegilise investeerimisega tegelevaid investeerimisorganisatsioone maailmas. Börsi­ettevõtete suunamisega tegeleval firmal on varasid kokku 15 miljardi dollari ulatuses. Kokku on Gardelli firma alates 2010. aastast sisenenud 15 ettevõttesse, selgub JP Morgani andmetest. Gardell on Euroopa oma Carl Ichan.

Gardelli stiil on USA ärimagnaadi ­Icahni omast tunduvalt härrasmehelikum. Ta ei ole kunagi kirjutanud ettevõtete juhatustele teravaid avalikke kirju – just selline stiil on levinud USAs. Gardell ei võitle ettevõtetes iga hinna eest aktsionäride häälte nimel.

Strateegiliseks investoriks võib pidada ka Indrek KaselatAlo Vallikivi, LHV maaklertegevuse juht

Olen tuttav Carl Icahni tegevusega, keda USAs väga palju jälgitakse ja kelle samme oodatakse ja kardetakse. Tema tegevus on palju konfliktsem kui ­Christer Gardellil. Isiklikult mulle on Gardelli koostööd otsiv ja konflikti vältiv lähenemine sümpaatsem, kuid tuleb tunnistada, et Icahn on oma rabelemisega edukam ja leiab kergemini tee tähelepanu keskpunkti.

Strateegilise investeerimise populaarsuse kohta Euroopas ei oska ma suurt midagi öelda, samuti on keeruline vastata kohalike investorite tegevuse kohta. Natuke läheb sinna lahtrisse ehk Indrek Kasela tegevus Premia Foodsis. Selleks, et teda strateegiliseks investoriks lugeda, peaks tema osalus olema aga suurem.

Viisakas käitumine ei ole tema mõju kuidagi vähendanud. Ainuüksi teaadaanne, et ­Cevian tuleb ettevõtte aktsionäriks, võib firma aktsiat tublisti tõsta. Näiteks Šveitsi robootika­ettevõtte ABB aktsia tõusis 4 protsenti, kui sai avalikuks, et Cevian ostis selles osaluse. Kümme aastat tagasi ostis Cevian Rootsi autotootja Volvo aktsiaid ning ajast, mil Gardelli investeerimisfirma sai suurimaks aktsionäriks, on ettevõtte aktsia tõusnud kuue kuuga 8 protsenti.

Strateegilised investorid on ­Euroopas tunduvalt haruldasemad kui USAs. Põhja-Ameerikas haldavad strateegilised fondid 107 miljardit dollarit, Euroopas kolm korda vähem. Niisiis on Gardellil, strateegilise investeerimise pioneeril Euroopas, tohutult jälgijaid.

2015. aasta esimesel poolel võtsid ­Euroopa riskifondid sihikule 31 ettevõtet, selgub ­Activist Insighti andmetest. Euroopa majandusolukord paraneb ning investorid tahavad ettevõtteid utsitada, et need oleks efektiivsemad ja tõstaksid ülevõtmiste ja liitumiste kaudu oma väärtust.

Ajakiri Fortune tegi Gardelliga ka intervjuu, mille avaldame lühendatud kujul.

Mille järgi valite ettevõtteid, kuhu investeerida?

Tahame leida häid ettevõtteid, mis ei ole investorite soosingus, mida saame osta odavalt. Samuti ettevõtteid, mille hind ei vasta potentsiaalile, näiteks ­Volvo. Me ostsime Volvo aktsiaid siis, kui nende kasumi­marginaal oli 4 protsenti brutokasumist. Tegelikult oleks Volvo võinud vabalt teenida 10 protsenti. Ceviani partner liitus hiljuti Volvo juhtkonnnaga ja tehti mitu muudatust. Keskendume nüüd sellele, et ettevõte saavutaks 10protsendilise kasumimarginaali ja Volvo liigub selle poole kiiresti.

Kõik meie investeeringud on strateegilised. Meil on väga kindlalt valitud portfell, kus on 14 positsiooni. 10 ettevõttes oleme ka juhtkonnas. Meie eesmärk on iga oma investeering kolme aastaga vähemalt kahekordistada. Kõige hullem stsenaarium on see, kui kaotame oma kapitalist 20 protsenti. Me ei investeeri valdkondadesse, kust võib nii halb tulemus tulla. Näiteks ei paiguta me kapitali tehnoloogiasse, biotehnoloogiasse ja tervishoiufirmadesse. Paigutame kapitali peamiselt teenindus- või tööstusettevõtetesse, samuti väga spetsiifilistesse kohtadesse finantsteenuste sektoris.

Kuidas toimite, et firmades märkimisväärseid muutusi teha?

Me eelistame olla kõige suurem aktsionär. Euroopas on aktsionäridel rohkem õigusi kui USAs, ja siin on kergem saada oma inimesi ettevõtte juhtkonda, eriti, kui osalus on suur. Meie lähenemine ei ole vaenulik, me läheneme konstruktiivselt. Me ei alusta oma suhet ettevõttega neile noomitusi tehes. Meil pole ka soovi võidelda aktsionäride häälte pärast, kui hakatakse juhatuse liikmeid valima. Põhjendame lihtsalt oma ideid tugevate argumentide ja kindlate faktidega. Põhja-Euroopas on tavaliselt nii, et suurim aktsionär saab koha ettevõtte juhatuses juhul, kui plaanib olla pikaajaline investor. Näiteks Saksamaa tööstusettevõtete Thyssen­Kruppi ja Bilfingeri juhatus on meid hea meelega vastu võtnud.

Selleks aga, et ettevõtet fundamentaalselt muuta, on vaja juhatuses olla pikemalt. Samuti on vaja võtta vastutus. Tavaliselt hoiame ühe ettevõtte aktsiaid 4–5 aastat. Lühiajalisem investor ei saa tõenäoliselt sellise lähenemise edu tunda.

Kuidas on Euroopa majandusraskused teie investeeringuid mõjutanud?

Euroopa turg ei ole sugugi nii keeruline kui USA investorid arvavad. Tõsi, mida rohkem Vahemere poole minna, seda keerulisemaks olukord muutub. Meie peamised turud on Skandinaavia, Saksa­maa ja Suurbritannia. Teistes piirkondades ei ole keskkond ettevõtete juhtimiseks sedavõrd atraktiivne.Euroopa majandus hakkab paranema. Kindlustunne on veidi paranenud ja mitmed selged märgid viitavad majanduskasvule.

Samuti on Euroopas praegu soodne aeg ettevõtete liitmiseks ja ülevõtmisteks. Meie üks roll aktsionäridena ongi kaaluda ettevõtete liitmist või ülevõtmist. Me tegime seda näiteks Briti insenerifirma Cooksoniga. Pärast seda, kui ma sain ettevõtte juhtkonda, jagasime ettevõtte kaheks – keemia- ja tööstusfirmaks Alent ning keraamika- ja metallitöötlejaks Vesuvius. Oleme siiamaani mõlema ette­võtte aktsionärid. Alent ja meie osalusega kindlustusfirma RSA Insurance on saanud ostupakkumisi. Alentis on meie osalus 22 protsenti ja ostja pöördus esimesena meie poole. Protsess veel käib, aga tundub, et tehing tuleb igati soodsatel tingimustel.

Miks on strateegilisi fonde Euroopas vähem kui USAs?

Strateegiline investeerimine ei käi Euroopas käsikäes meediakampaaniatega. Ma arvan, et USA definitsioon sellest on mõnevõrra erinev. Ei usu, et Cevian kajastub statistikas, vaatamata sellele, et oleme üks suurimaid fonde maailmas.

Euroopas tegeleb strateegilise investeerimisega ka Wallenbergide perekond. Nende tegevust ei käsitleta aga päris sellena, sest nende strateegia on hoida positsioone 30–50 aastat.

Hetkel kuum