Keskpanga keeruline tulevik Trumpi Ameerikas

Teisipäeval koguneb USA Föderaalreservide juhtidest koosnev Föderaalne avatud turgude komitee (FOMC) kahepäevasele istungile ja peaaegu üksmeelne prognoos näeb, et maailma suurima majanduse keskpank otsustab baasintressimäärasid tõsta. Vastupidine oleks paras üllatus.

Seetõttu vaatavad investorid ja analüütikud juba järgmisse aastasse. Föderaalreserv (Fed) on Janet Yelleni juhtimisel üritanud olla võimalikult prognoositav, kuid muutuvad majandusolud on isegi keskpankuritel oma tegevusplaanist kinnipidamise keeruliseks teinud.

Aasta tagasi samal ajal tõstis Föderaalreserv baasintressimäärasid esimest korda pärast buumiajastu tippu 2000ndate keskel. Toona nägi analüütikute keskmine prognoos ette, et Föderaalreserv tõstab intressimäärasid aastas neli korda. Isegi Fed ise prognoosis, et võib tulla kuni neli tõstmist. Nüüd on aasta viimase koosolekuni jäänud vaid paar päeva ja seni pole kordagi määrasid tõstetud.

Väljapoole tundub, et Fedi enda juhid on leppinud madalamate intressimääradega, mis on tänapäeval osa majandusest. Aasta tagasi prognoosisid Föderaalreservide juhid, et baasintressimäärad tõusevad umbes 3,5% peale, kuid septembriks oli see prognoos juba alla 3% kukkunud. Keskpanga juhi Yelleni sõnul turgutavad madalad intressimäärad majandust vaid tagasihoidlikult.

Sellegipoolest paistab sel nädalal tulevat üsna kindel otsus määrade kergitamise kohta. Poolteist nädalat tagasi teatati, et USAs loodi novembris 178 000 uut töökohta, mis kukutas töötusemäära 4,6% peale. Viimati oli see nii madal 2007. aastal. Lisaks hiilib inflatsioonimäär tasahaaval keskpanga soovitud 2% juurde. Enamik analüütikuid prognoosib, et baasintressimäärad tõstetakse 0,50% ja 0,75% vahemikku.

Järgmise aasta osas on ootused lahknevad, kuid enamik analüütikuid prognoosib, et Fed tõstab järgmine aasta kaks kuni neli korda baasintressimäärasid. Võrreldes eelmise aastaga samal ajal on praegu rohkem küsimärke õhus.

Ilmselt peamine küsimärk nii analüütikute kui keskpanga enda jaoks on Donald Trumpi ametisse saamine ning tema poliitika. Ühelt poolt nähakse Trumpi kui kasvu kiirendavat tegurit, mis aitab kaasa ka inflatsiooni tõusule ja sunniks keskpanka määrasid tõstma.

Teisalt võib Trumpi poliitika hoopis kasvu kahjustav olla, näiteks otsus piirata vabakaubandust, või geopoliitiliste pingete eskaleerumine või esiletõus. Olgu selleks Iraani tuumalepe, mida Trump on rängalt kritiseerinud, või isegi Süüria.

Järgmise aasta osas väidavad intressimäärade tõstmise pooldajad, et tööturg enam ei parane, sest tööhõive on peaaegu tipus. On ka teisi näitajaid. Ettevõtetel kulub praegu keskmiselt 28 päeva töötaja leidmiseks. Võrdluseks: 2006. aastal kulus vaid 23 päeva, selgus Deutsche Banki andmetest. Ettevõtted kurdavad, et inimeste palkamine on praegu üks põhimuresid.

Trump on suure kella külge pannud teema, kuidas USA kaotab töökohti teistele riikidele. Ometi septembris koondati või lasti lahti kõige vähem inimesi alates 2000. aastast, kui andmeid koguma hakati.

Intressimäärade tõstmise vastased argumenteerivad, et edu majanduses on poolik. Võrreldes buumiajastu tasemega on 25-54aastaste tööhõive taastunud kõigest kolmandiku võrra. Nende hulgas, kel juba on töö, on tavapärasega võrreldes kõrge hulk osakoormuse töötajaid, mis ei pruugi majanduse tugevusest ka terviklikku pilti maalida.

Kõige suurem võtmetegur on järgmisel aastal inflatsioon. Vabariiklaste juhitav Kongress tõenäoliselt langetab makse ja keskpank peab intressimäärade tõstmisega võitlema fiskaalstiimulitest tuleneva inflatsiooniga. Juba praegu viitab USA valitsusvõlakirjade tootluste tõus kasvanud inflatsiooniootusele. Nafta hind tõenäoliselt tõuseb ja Trumpi võimalike tollitariifidega tasuks ka arvestada. Mõlemad tegurid kahjustaks kasvu, kuid samal ajal kergitaks hindasid.

Võlakirjade tootlused ja dollar praegu rallivad ning keskpank peab ettevaatlikult tegutsema, et lõkkesse bensiini mitte peale valada. Eksperdid prognoosivad, et dollar jätkab kallinemist, sest Fed peab minema baasintressimäärade tõstmise teed. See muudab valuuta tootlusi jahtivate investorite jaoks atraktiivsemaks. Võlakirjade osas aga paistab, et inflatsiooni kasvades tootlused tõusevad ja investorid pigem võtavad raha välja ja lähevad riskantsemate investeeringute teed.