Kuidas ühisrahastus hullumeelsusest päästab?

„See, mis toimub praegu aktsiaturgudel, on hullumeelne,“ viitas Nordea analüütik Sebastian Wikström The Nordic Crowdfunding Eventil sellele, et väärtpaberid on praegu tugevalt üle hinnatud. „Investorid on asunud otsima alternatiivseid viise oma raha paigutamiseks, samuti on tekkinud olukord, kus paljud head firmad ning ideed ei leia rahastust,“ kirjeldas ta.

Wikströmi sõnul on kasvanud nõudlus nii teistsuguste investeerimis- kui ka rahakaasamise võimaluste järele. „See on ka peamine põhjus, miks Nordea pank hakkas Soomes läbi oma isikliku platvormi ühisrahastusturule juurdepääsu pakkuma,“ selgitas ta. „Nii saame tagada kvaliteetse kasvukapitali korporatsioonidele ning usaldusväärseid investeerimisobjekte neile, kel raha kontol seisab.“

Täidab tühimikke

Pariisis peakorterit omava ühisrahastusplatvorm SparkUpi Norra haru tegevjuht Camilla Anderssoni sõnul aitab ühisrahastus pakkuda lahendust peamistele laenuturul valitsevatele kitsaskohtadele ning täidab senised tühimikud. „Turul on väga palju vaba raha, kuid nagu me teame, siis keskmine norrakas pole kuigi riskialdis ja hoiab seda pigem oma kontol,“ märkis ta. „Inimesed tegelikult tahavad olla aktiivsed, kuid kardavad oma raha paigutamist.“

Anderssoni kinnitusel ongi SparkUpi peamine eesmärk investeerimise õpetamine ning inimeste riskivalmiduse tõstmine. „Kui me vaatame üle lepingud ning aitame investoritel jõuda usaldusväärsete projektideni, on see juba pool võitu,“ ütles ta. „Tavaliselt pole ei rahakaasajal ega investoril aimugi, kust peaks alustama, meie viime kaks poolt omavahel kokku.“

Eksperdi hinnangul on ühisrahastusest aga lisaks investorile võrdselt kasu ka raha kaasajale. „On väga palju firmasid, kellele tundub, et kapitali on väga vähe saadaval ning oma tegevust on keeruline rahastada,“ tõi Andersson näite. „Sageli puudub rahavajajatel ka võrgustik, kelle poole pöörduda ning oskus investorit oma idees veenda,“ viitas ta sellele, et SparkUp on abiks nende probleemide lahendamisel.

Lisaks on Anderssoni arvates tähtis teadvustada, et suurte summade kaasamine võtab aega ning seetõttu ei tohi oma idee tutvustamisel raisata aega nende investorite peale, kes tegelikult pole valmis panustama. „SparkUp aitab välja selekteerida ainult need inimesed, kes reaalselt tahavad oma raha paigutada,“ tõi ta välja veel ühe aspekti, kuidas platvormid rahakaasajaid aitavad.

Võti on turunduses

Kuigi ühisrahastus on abiks ideede rahastamisel ning vajaminevate summade kaasamisel, sõltub tegutsemiseks olulise ressursi leidmine peamiselt rahakaasajast. „Pakume ettevõtetele võimalust raha kaasata ja seda läbipaistvalt ning viime usaldusväärsed ettevõtted investoriteni minutitega,“ märkis Põhjamaade suurima ühisrahastusplatvormi Invesdor tegevjuht Lasse Mäkelä. „Seda, kas ja kui kiiresti raha kaasata õnnestub, mõjutab juba ressurssi otsiv ettevõte ise,“ lisas ta.

Mäkela hinnangul on raha kaasaja jaoks kõige olulisem mõista, et tegemist on turunduskampaaniaga. „Selleks, et temasse meie platvormi vahendusel investeeritaks, peab ta kasutama ka kõiki enda võrgustikke ning aitama meil investorid endani tuua,“ rõhutas Invesdori tegevjuht. „Kaasaja peab appi võtma kõik oma kontaktid, kogu sotsiaalmeedia, sõbrad ja kolleegid, kes vähegi saavad aidata,“ lisas Andersson. Mäkelä sõnul on turunduses abiks ka pressiteated.

Väga oluline on kaasata ka juhtinvestoreid, et kampaania avalikuks tegemisel oleks ülejäänud investoritele võimalik näidata, et keegi on juba projekti oma raha paigutanud. „Lumepall tuleb veerema saada – tegemist on nn tühja restorani sündroomiga, mis tähendab, et kui mõni on olemas, tulevad ka teised,“ selgitas Mäkelä.

Lisaks rõhutas Mäkelä, et rahakaasajal peab olema rääkida hea lugu, miks tema projekt on oluline. „Investorile tuleks võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt seletada, kuidas tema raha kasvab ning millist edulugu ta oma vahenditega toetab,“ rääkis ekspert.

Riskid pärsivad arengut

Wikström aga leiab, et ka ühisrahastus sisaldab endas paljusid riske ning seetõttu on rahakaasaja ja investori kokku viimine seotud mitme takistusega. „Kuna investoreid on raske kaitsta, siis on emotsionaalselt keeruline müüa neile toodet, mille puhul sa tead, et osa laene läheb hapuks ning mingi hulk investeeritud rahast võib kaduma minna,“ selgitas ta. „Ühisrahastus täidab küll turul oleva tühja niši, kuid ka seal on küllaltki suured riskid,“ tõdes ekspert.

See on ka põhjus, miks Nordea analüütiku hinnangul ei ole teised pangad nii altid ühisrahastusturule ligipääsu pakkuma. Samuti pole valdkond paljudes riikides nii heal tasemel reguleeritud nagu Soomes. „Siin on olemas ühisrahastuse akt, mille tõttu me saime oma tegevust üldse alustada ning pakkuda esimest sellelaadset teenust Põhjamaades,“ rääkis Wikström.

Lisaks on ühisrahastuse puhul tegemist alles liiga uue ja väikese valdkonnaga. „Igasugune platvormi arendamine ning ühisrahastusele juurdepääsu pakkumine eeldab pankadelt investeeringuid,“ selgitas Wikström. „Kuna suurpangad keskenduvad oma olemasolevale süsteemile ja struktuuri korrashoidmisele ning pangasisene bürokraatia on aeglane, siis millegi täiesti uue, kuid samas panga perspektiivist liiga väikese jaoks on keeruline heakskiitu saada.“

Valitsus aitab areneda

End ühisrahastusega sidunud isikud loodavad valdkonna laienemist ka tulevikus ning on uhked selle üle, et järjest tuleb peale uusi edulugusid. Soome puhul on valdkonna arengusse panustanud aga ka riik ning mitte ainult ühisrahastuse reguleerimise ja vastava akti koostamise kaudu.

Nii näiteks rahastab Soome valitsus arendamisjärgus olevaid ideid, mis oleks tulevikus potentsiaalsed kandidaadid platvormidelt raha kaasamiseks. „Enne idee rahastamist tuleb seda palju testida, muidu on seda raske investorile müüa ja tema usaldust võita,“ põhjendas Johanna Kotipelto Soome peaministribüroost avaliku sektori toetuse vajalikkust. „Soomes tuleb valitsus siinkohal appi.“

Kotipelto arvates võiks riik ühisrahastuse osapoolte vahel aidata usaldust suurendada ning ta tõi esile, et Soomes tehakse seda läbi ideede ja teenuste parendamise ning initsiatiivikuse tagantõukamise. „Samuti on abiks jurisdiktsiooni väljatöötamine ning kohaliku otsustaseme tugevdamine,“ lõpetas ekspert.

Leedust pärit advokaat ning ühisrahastuse investor Vytautas Šenavicius leidis aga, et paljudes riikides on ühisrahastus valitsuse jaoks midagi sellist, millest ei teata ning see tekitab skepsist. „Samas see olukord järjest paraneb ning Leedu on esimene riik Baltikumis, kes on asunud ühisrahastust reguleerima,“ rääkis ta. Ta lisas, et valdkonda ei tohiks aga ka seadustega üle reguleerida. „Asjatu bürokraatia muudab süsteemi aeglaseks, sunnib kõike kontrollima ning ühel hetkel tuleb endalt küsida, kas suurem usaldusväärsus, on seda hinda väärt,“ selgitas ta.

Šenavicius lisas, et ühisrahastust võetaks palju tõsisemalt, kui valdkonnas oleks olemas toimiv järelturg. Sellegipoolest nähakse helget tulevikku. „Turule tuleb järjest uusi tulijaid, piiriülene laenamine süveneb, võrgustikud ja tooted arenevad ning lõpuks tulevad platvormidele ka institutsionaalsed investorid,“ lõpetas Soome ühisrahastusplatvormi Fixura tegevjuht Miika Engström.