Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna kaubamaja kasvatas käivet

    Tallinna Kaubamaja aktsionäride koosolek.Foto: Andres Haabu

    Esimene kvartal läks Tallinna Kaubamaja Grupile edukalt – müügitulu kasvas 10 protsenti. Kõige suurema kasvuga oli kontserni autokaubanduse üksus.

    Tallinna Kaubamaja Grupp teenis aasta esimeses kvartalis 150,7 miljonit eurot müügitulu – see oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga, mil müügitulu oli 136,9 miljonit eurot, 10,1% enam. Samas kujunes kaubamaja esimese kvartali puhaskahjumiks 0,3 miljonit eurot – selle põhjuseks nimetas juhatuse esimees Raul Puusepp börsiteates eelkõige dividendidelt makstud 6,4 miljoni euro suuruse tulumaksu.
    LHV vanemanalüütik Shana Gavron ütles, et mis puutub Tallinna Kaubamaja tulemusi, siis on nad veidi kahetisel arvamusel. „Meil oli tõesti hea meel tulemuste üle selles osas, mis puudutab müüki, iseäranis supermarketite ja autosegmenti. Nii et müügi osas oleme seisukohal, et ettevõtte liigub kindlasti õiges suunas,” ütles Gavron Äripäevale. „Samas – kuigi marginaalide puhul oli näha väikest arengut, oleksime eelistanud näha tugevamaid [tulemusi]. Nii et hoolimata sellest, et käive oli umbes üheksa miljonit eurot suurem kui meie prognoos ette nägi, jäi ärikasum veidi meie prognoositule alla. Üldjoontes võib aga öelda, et Kaubamaja tegi taas hea tulemuse,” lisas Gavron.
    Toormehindade tõus pidurdas marginaali
    "Müügitulu kasvas kõigis grupi jaesegmentides vaatamata sellele, et baasperiood ehk 2016. aasta I kvartal oli liigaasta tõttu ühe kauplemispäeva võrra pikem,“ selgitas Puusepp. „Esimese kvartali marginaal sai võrreldes aasta varasemaga pisut kannatada keskusköögi toormehindade kasvu ning jalatsisegmendi hooajaliste allahindluste sügavuse tõttu,“nentis Puusepp.
    Kulude poolelt suutis kaubamaja kontrolli all hoida mitmesuguseid tegevuskulusid, rohkem panustati andmeside ja IT-kuludesse, mis mängivad ettevõtte arendustegevustes üha tähtsamat rolli. Tööjõukulud kasvasid 6,4%, mis koos töötajate arvu kasvuga on hea tulemus.
    Leedukad on hakanud uusi autosid hindama
    Kõige kiiremini kasvas autosektor, mis paisus mullusega võrreldes ligi kolmandiku võrra – müügituluks kujunes 24,2 miljonit eurot.“Uute autode müügi kasvu taga on mõnede suuremate hangete võitmised ja nende autode loovutused Lätis ja Leedus,“ rääkis Puusepp. Leedus, mis on muidu tuntud Balti suurima kasutatud autode turuna, tõi edu Kaubamaja hinnangul ka muutus autoostjate mentaliteedis – ostetakse aina rohkem uusi autosid.
    Mahult tõid grupile kõige suurema müügitulu supermarketid – peaaegu 100 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui mullu. Lätis ei suutnud Selverid aga kahjumist välja rabeleda: esimeses kvartalis raporteeris Kaubamaja kahjumiks 0,5 – samal tasemel nagu eelmiselgi aastal ning äritegevus Lätis on külmutatud. „Müügitulu kasvu mõjutas positiivselt jätkuvalt tugev tarbijate kindlustunne ja reaalsissetulekute kasv,“ selgitas Puusepp. Selveri kaupluste puhul tasub esile tõsta, et seal kasvas käive turu keskmisest hulga kiiremini.
    Kehv kliima survestas jalatsimüüki
    Ka kaubamajade ärisegmendis nägi grupp esimese kvartaliga kasvu: müügituluks kujunes 23 miljonit eurot – 4 protsenti mullustest tulemustest enam. „Jaanuaris läks edukalt hooaja allahindluskampaania,“ selgitas Puusepp edu tagamaid ning rõhutas, et kliendid on ka e-poed väga hästi vastu võtnud. Mõru pillina tuli alla neelata Tartu kaupluste nõrgemad tulemused – selle põhjuseks nimetas Puusepp Lõunakeskuse ümberehitustöid ning Kvartalis asuva kaupluse liiga aeglast käivitumist.
    Ettevõttele tõi suurima miinuse jalatsikaubandus. Kuigi käive kasvas mulluse aasta sama ajaga võrreldes 7,9 protsenti, kokku 2,6 miljoni euroni, siis kasumit ei suudetud sellest segmendist siiski võtta. Perioodi kahjumiks kujunes 0,8 miljonit eurot, mis ületab mullust miinust 0,3 miljoni euroga. Miinuses on Kaubamaja juhi hinnangul osaliselt süüdi ka kehv kliima. „Eelneval sügisel korraks talve lubanud ilm jäi siiski pehmeks ning talv tulemata. Selle võrra sügavamad olid käesoleva aasta esimestel kuudel tehtud allahindlused talvekaubale, mis paisutasid müüke, kuid vähendasid marginaali. Samuti kahandas kasumit Pärnu ja Kuressaare kingakaupluse sulgemise tühjendusmüük,“ selgitas Puusepp.
    Üüritulu kasvas
    Eraldi tõi Puusepp välja kinnisvarade segmendi, kus esimese kvartali grupiväline müügitulu jäi möödunud aastaga võrreldes samale tasemele – ligi 1,2 miljoni euro juurde. Üüritulu küll kasvas, kuid üürnikelt saadavad muud tulud jäid mullusega võrreldes väiksemaks. Maksudeelne kasum tõusis aga 2,9 miljoni euroni. Vastupidiselt jalatsisektorile aitas siin tulemusi parandada just soe talv, mis vähem halduskulusid nõudis.
    Tallinna Kaubamaja tegi dividendirekordi
    Möödunud aastal oli Tallinna Kaubamaja Grupp ASi müügitulu 598,4 miljonit eurot, mida oli 2015. aasta 555miljonilise müügituluga võrreldes 7,7 protsenti rohkem. Kontserni puhaskasum kasvas aastaga 22,1 miljonilt eurolt 25,7 miljonile eurole.
    Kaubamaja otsustas sel aastal pea kogu oma kasumi dividendidena välja jaotada ning kinkis aktsionäridele rekordilise, 63sendise dividendi.
    Reede lõunal kauples Tallinna Kaubamaja aktsia 8,94 euro peal. Swedbanki analüütikud näevad aktsia hinnasihina 8,5 eurot.
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Uber teavitas üllatuslikult suurest kahjumist
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Sõidujagamise ettevõte Uber avalikustas, et teises kvartalis kanti üllatuslikult suurt kahjumit ning ettevõte prognoosib, et järgmise kvartali brutobroneeringud jäävad Wall Streeti ootustele alla, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?